Otsingu tulemused

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta I kvartalis Eesti töötuse määr 14,4 protsenti, samas kui aasta varem, 2010. aasta I kvartalis oli see 19,8 protsendiga rekordkõrgusel. Aastaga vähenes tööpuudus enam kui viis protsendipunkti, samas kui teistes Euroopa Liidu (EL 27) riikides piirdus langus maksimaalselt nelja p rotsendipunktiga. Viimase aasta andmete põhjal on Eesti EL kiireima tööpuuduse langusega riik. Siin tuleb muidugi arvestada, et Eesti 2010. aasta I kvartali võrdlustase oli erakordselt kõrge. Nii sellele eelnenud kui ka järgnenud kvartalites oli töötus madalam. Seega võib eeldada

Töötuse määr oli 2016. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9%, teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000.

Töötuid oli 2012. aasta I kvartalis 79 600 ja töötuse määr 11,5%, teatab Statistikaamet. Viimased kaks kvartalit on töötus veidi kasvanud meeste töötuse suurenemise tõttu.

Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta I kvartalis Eesti töötuse määr 14,4 protsenti, samas kui aasta varem, 2010. aasta I kvartalis oli see 19,8 protsendiga rekordkõrgusel. Aastaga vähenes tööpuudus enam kui viis protsendipunkti, samas kui teistes Euroopa Liidu (EL 27) riikides piirdus langus maksimaalselt nelja p rotsendipunktiga. Viimase aasta andmete põhjal on Eesti EL kiireima tööpuuduse langusega riik. Siin tuleb muidugi arvestada, et Eesti 2010. aasta I kvartali võrdlustase oli erakordselt kõrge. Nii sellele eelnenud kui ka järgnenud kvartalites oli töötus madalam. Seega võib eeldada

Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta II kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv 8%, ent vähenes 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 5%. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 alates 2017. aasta I kvartalist.

2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem.