Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,1%

Kuupäev 06.06.2025
Artikkel
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes

Aprillis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv kiirenes

Kuupäev 29.05.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, siis aprillis kasv mõnevõrra kiirenes. „Müügimahu suurenemist mõjutasid aprillis mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas aastaga vastavalt 18% ja 7%,“ selgitas Pihlak. Tööstuskaupadest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 34% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 3%

Intrastati küsimustiku muudatused 2023

Sisuleht
Statistiline lävi Aastal 2023 on kauba lähetamise käibe statistiline lävi ehk piir, mille ületamise korral tuleb Intrastati andmed esitada, 270 000 eurot (2022. aastal 200 000 eurot). See tähendab, et 2023. aastal peavad kauba lähetamise kohta andmeid esitama ettevõtted, kelle kaupade Euroopa Liitu lähetamise käive oli 2022. aastal suurem kui 270 000 eurot. Samuti tekib andmete esitamise kohustus ettevõtetel, kelle vastav käive ületab statistilise läve 2023. aasta jooksul. Kaupade saabumise käibe statistiline lävi on 400 000 eurot (2022. aastal oli sama). Tehingupartneri käibemaksukohustuslase

Teises kvartalis kasvas teenuste eksport 8% ja import 11%

Kuupäev 02.09.2025
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Kohalike omavalitsuste teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui rahul on elanikud kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga. Küsitluses palutakse anda hinnang liikumis-, sportimis- ja kultuurse vaba aja veetmise võimaluste, elukeskkonna, heakorra, üldiste teenuste pakkumise ja kohaliku tasandi juhtimise kohta. Hinnatakse kohalikku omavalitsust, kus on isiku peamine elukoht. Samuti küsitakse isiku elukoha ja leibkonna andmeid. Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse? Uuringut korraldatakse rahandusministeeriumi ja statistikaameti koostöös. Milleks on neid andmeid

Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas märtsis 2%

Kuupäev 29.04.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et märtsis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. „Teisalt kiirenes toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis veelgi, kahanedes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7%,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2024. aasta märtsiga võrreldes 15%. „Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldasid mõju eelmise aasta märtsi madal võrdlusbaas ning mullusest odavam mootorikütuse hind,“ täpsustas Pihlak

Statistikaameti andmekool #11: Miks mu ettevõte peab statistikaametile andmeid esitama?

Kuupäev 10.06.2024
Artikkel
Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis 1%

Kuupäev 08.05.2025
Artikkel
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid võrreldes mulluse aprilliga tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad kallinenud tervishoiuteenused, toidukaubad ning transport ja eluase. „Aprillis muutusid tervishoiuteenuste hinnakirjad, mis mõjutavad indeksit nii aasta kui ka kuu lõikes. Aastaga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Taaskord paistavad erandina silma riided ja jalatsid, mis olid 4,5% odavamad,“ lisas Veski. Võrreldes märtsiga mõjutasid aprilli indeksit enim tervishoiuteenuste (9,2%) ning toidu ja mittealkohoolsete jookide (1,9%)

Klassifikaatorid ja koodiloendid

Valdkond
Klassifikaatorid andmehalduses Klassifikaatorite liigitus Põhimõisted ja nõuded klassifikaatorile Põhimõisted Nõuded klassifikaatorilee Klassifikaatori omanik/haldaja Klassifikaatorite kasutamine Klassifikaatorite haldamine Rahvusvahelised mudelid klassifikaatorite ja koodiloendite haldamiseks Versioniseeritavad ja aegpidevad klassifikaatorid Versioonide ja variantide tähistamine Klassifikaatori struktuur Koodid Vastavustabel Koodiloendid Andmepõhise aruandluse (APA) taksonoomiad Klassifikaatorid andmehalduses Klassifikaatorid ja koodiloendid on metaandmete liik, mida kasutatakse andmete