Otsingu tulemused

Eestist rändas 2014. aastal välja 4637 ja Eestisse saabus elama 3904 inimest, teatab Statistikaamet. Väljaränne oli eelneva kolme aastaga võrreldes ligi 30% väiksem.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta aprillis Eestist jooksevhindades 7,7 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 9,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta aprilliga vähenes nii eksport kui ka import ligi 40%.

Eesti tööturul on majandussurutise tõttu kõige enam kannatanud 15–24-aastased, kelle töötus kasvas 2009. aasta I kvartalis eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kolm korda, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel oli veebruaris Eesti kaubavahetuses ülejääk, kui kaupade eksport ületas importi 0,2 miljardi krooni võrra, teatab Statistikaamet. Viimati oli väliskaubanduse bilanss positiivne 1993. aasta juunis.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta juunis Eestist jooksevhindades 9,4 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10,1 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet.

Kaupade eksport kasvas 2010. aasta jaanuaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes esimest korda 14 kuu jooksul, teatab Statistikaamet. Import langes 2%.

Statistikaameti andmeil on saja aasta tagusega võrreldes Eesti majandusest praeguseks kadunud selged juhtvaldkonnad, mis 1924. aastal olid põllumajandus ja puidutööstus. Majanduse struktuur on muutnud märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta märtsis Eestist jooksevhindades 8,3 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta märtsiga eksport ja import vähenes, võrreldes eelmise kuuga aga suurenes.

Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles