Otsingu tulemused

„Selleks, et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu peegelpilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ ütles statistikaameti sotsiaal- ja rahvastikustatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo. Ta lisas, et just nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsused. Elamistingimustest tervise ja reisimiseni Olulise osa andmetest saab statistikaamet juba praegu olemasolevatest andmekogudest, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Sel aastal viiakse läbi kaheksa isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda igaüks meist. ”Oleme iga inimese panuse eest väga tänulikud, sest

15. maist 2024 avaldatakse tööturu valdkonnas aastased ja kvartaalsed andmed eraldi tabelites. Muudatused mõjutavad ennekõike neid, kes kasutavad andmeid masin-masin-liidestusega.

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab aga arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski: „Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnangu tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti jaanuaris, kus ei ole veel paigas kõik vajalikud kaalud.“ Tarbijahinnaindeksi jaanuari andmed avaldab statistikaamet 7. veebruaril. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi andmed 21. veebruaril. Tutvu kiirhinnanguga ka statistikaameti

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs. Ainult liha ja erinevates toodetes

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul näitavad statistikaameti andmed, et viimastel aastatel on turism Eestis uue hoo sisse saanud. “2024. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 3,6 miljonit turisti, keda on 200 000 võrra enam kui ülemöödunud aastal,” rääkis Pukk. Samas oli möödunud aastal turiste 5% võrra vähem kui kriisieelsel 2019. aastal, kui majutusettevõtetes oli ajalooliselt enim turiste ehk ligikaudu 3,8 miljonit. 2020. aasta tõi liikumispiirangud ja suure languse turismiäris ning tol aastal peatus Eesti majutuskohtades alla 2 miljoni turisti. 1238 majutuskohta, 24 500 tuba

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et esimeses kvartalis võis igas kuus täheldada töötleva tööstuse toodangumahu pisikest kasvu. „Alates 2022. aasta suvest madalseisus olnud töötlev tööstus näitas esimesi paranemismärke mullu oktoobris ja novembris. See aasta on samuti alanud positiivselt,“ selgitas Bunder. Märtsis kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes elektriseadmete (15,5%), metalltoodete (6,9%) ning kummi- ja plasttoodete (8,2%) tootmine, vähesel määral ka toiduainete tootmine (0,4%)

Viimasel viiel aastal (2019—2023) on valentinipäeval ehk 14. veebruaril sõlminud abielu 101 paari, kellest ligi kolmandik ehk 32 paari sõlmisid abielu 2023. aasta 14. veebruaril. 2023. aastal esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 33,7-aastane ja naine 31,4-aastane. Mitmendat korda abielluv mees oli 2023. aastal keskmiselt 45,2-aastane ja naine 41,5-aastane. Keskmine abielu kestab elu lõpuni. Samas näiteks abielu, mis lahutati 2023. aastal, kestis keskmiselt 11 aastat ja 11 kuud. 2023. aasta 14. veebruaril lahutas abielu 7 paari, kokku lahutas viie aastaga 14. veebruaril abielu 36 paari