Otsingu tulemused

Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul. 

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2013. aasta I kvartalis 647 miljonit eurot, mis oli 3% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Kui mullu suurenes kogukasum aastavõrdluses keskmiselt 7%, siis tänavu I kvartalis kasv aeglustus.

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.

Eesti alkoholitarbimise statistika ületab sageli uudisekünnist, sest kogused on suured ja paistavad teiste Euroopa Liidu riikide seas silma. Pideval alkoholitarbimisel on enesehävituslik toime ja siit tekibki küsimus, kuidas ja kas on alkoholism töövõimetusega seotud?

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

2010. aastal oli Eestis 192 välditavat surma 100 000 inimese kohta, mis on märkimisväärselt vähem võrreldes 2000. aasta 312 välditava surmaga.

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi. Eesti sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2009 IV kvartaliks majanduslanguse 2 aastaga ning hinnamõjusid arvestades 2005 II kvartali tasemele (ehk siis 4,5 aastat tagasi). Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal