Otsingu tulemused

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

Riikliku statistika eesmärk on anda teavet ühiskonna hetkeolukorra ja muutuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks statistikaamet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on statistikatöö, millel täitus sel aastal 20 aastat ametis. Juubilari küsitles ja tema eest vastas andmehalduse tiimi juhtivekspert Veiko Berendsen.

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Statistikaamet kutsub 12. ja 13. augustil kõiki Paidesse arvamusfestivalile, kus meie eksperdid arutlevad kirgi kütva rohepöörde teemadel ning toovad selgust sellesse, miks on ikkagi vajalik oma andmeid riigile usaldada. Tule kuulama ja oma arvamust valjuhäälselt avaldama!

Aasta viimasel päeval algav rahva ja eluruumide loendus võimaldab hinnata, milline on olnud riigist väljaränne viimase aastakümne jooksul, rääkis professor Ene-Margit Tiit täna, 6. oktoobril rahvastikuregistri seminaril Tallinnas.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Enamikus Eesti omavalitsusüksustes on 20-34-aastasi mehi rohkem kui sama vanuserühma naisi, selgub 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetest. Paljusid piirkondi ähvardab tulevikus olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema vanapoisist poeg.

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.