Otsingu tulemused

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta mais 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas töötuses ja mäetööstuses, kuid vähenes olulisemalt energeetikas.

2011. aastal oli üle 2,3 miljoni kinokülastuse, mis on viimase 19 aasta rekord, teatab Statistikaamet.

Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat. Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani. Selle väite loogika on vigane, sest võrreldakse praegust oodatavat

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-566-3 Eesti keeles Formaat A6. 60 lk Ilmus: 25.05.2015 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, väliskaubandus, turism jms. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1473 eurot. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-564-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 440 lk Ilmus: 29.07.2015 Traditsiooniliselt annab statistika aastaraamat ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2014. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Kokkuvõtliku pildi majanduses ja ühiskonnas toimunud muutustest annab majandus- ja sotsiaalülevaade, samuti Eestit iseloomustavad teemakaardid. Iga käsitletava valdkonna kohta on aastaraamatus ülevaatlik artikkel, mida täiendavad tabelid ja joonised. Eesti kohta maailmas aitavad iseloomustada võrdlused teiste riikidega

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta aprillis 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas töötuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.