Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2018. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis suurenes müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, siis mais kasv veidi kiirenes.
2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris sama palju toodangut kui eelmise aasta teises kuus. Tööstuse kolmest sektorist suurenes toodang töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Maakonniti esines nii brutokuupalga langust kui ka kasvu, aga nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Statistikaameti andmetel jäi tööstusettevõtete toodang juulis võrreldes eelmise aasta juuliga samale tasemele. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses, kuid kasvas energeetikas ja mäetööstuses.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 16% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4%. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.