Otsingu tulemused

Kui tihti te kohtute sõprade või sugulastega? Kui palju te ennast liigutate? Kui rahul te eluga olete? Tervist, sotsiaalset aktiivsust, majanduslikku olukorda ja vaba aega käsitlev uuring püüab anda vastust küsimusele, kuidas mõjutab elukvaliteet tervist ja majanduslikud võimalused toimetulekut pensionieas. Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringuga on kogutud teavet 50-aastaste ja vanemate inimeste eluolu kohta juba viimased 20 aastat. Kuidas eestlased vananevad? Statistikaameti SHARE projektijuhi Jana Brunsi sõnul annab uuring väärtuslikku teadmist selle kohta, kuidas Eesti inimesed

Oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Välisturiste peatus oktoobris Eesti majutusettevõtetes mõnevõrra enam kui siseturiste ehk 52% kõigist majutuskohtades peatunud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse oktoobriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 7% võrra rohkem. Pandeemiaeelse tasemega võrreldes oli välisturiste aga 12% võrra vähem,“ selgitas Laurmaa. „Samal ajal suurenes siseturistide arv. Mulluse oktoobriga võrreldes

Komisjoni esimees, statistikaameti peadirektori asetäitja Liina Osila ütles, et võidutöös käsitletav teema on ühiskondlikult oluline ning seda pole Eestis varem sellise nurga alt uuritud. „Jennifer-Chelsea töö on sisukas ja teaduslikult küps. See ühendab metoodilise täpsuse, iseseisvuse ja ühiskondliku olulisuse, selle tulemused kõnetavad nii teadlasi kui ka praktikuid ning toovad haridusuuringutesse värske ja mitmetasandilise vaatenurga,“ märkis ta. Osila sõnul annab võidutöö olulise sisendi poliitikakujundajatele haridusvaldkonna probleemidega tegelemiseks ning vajadusel ka valdkonna

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. „Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu,“ lisas Veski. Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et kuigi eelnevad kolm kuud on tootjahinnaindeks aastases võrdluses langenud, näeme septembris taas mõningast tõusu. „Võrreldes 2024. aasta septembriga mõjutas indeksit enim hinnatõus puidutöötlemises, puittoodete, toiduainete ning turbatoodete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja metalltoodete tootmise hinnalangus,“ lisas Šokman. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,6%, toiduainete tootmises tõusid hinnad sealjuures 3,2%. Võrreldes augustiga mõjutas septembris

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat

„Leibkonna eelarve uuring aitab mõista, kuidas Eesti inimesed elavad, millised on nende majanduslikud võimalused ning kuivõrd on inimeste tarbimisharjumused ja elujärg ajas muutunud,” rääkis statistikaameti peadirektor Urmet Lee. „Uuringuga kogutud andmed mõjutavad otseselt meie elanike heaolu puudutavaid otsuseid ja riiklikku majanduspoliitikat,“ ütles ta. Lee sõnul on iga osaleja panus Eesti tervikpildi kujundamisel asendamatu. „Iga vastus loeb, sest iga uuringusse sattunud leibkond esindab enam kui sadat teist leibkonda,“ sõnas ta ning lisas, et statistika kvaliteet sõltub otseselt andmete

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta juunis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 14% ja import 11%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi euro ja imporditi üle 1,6 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 268 miljonit eurot, mis on 20 miljoni võrra suurem kui aasta varem.