Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksi väärtust võrreldes 2023. aasta sama ajaga peamiselt ehitajate 6,4%-line palgatõus. „Teiselt poolt mõjutas indeksit omakorda ehitusmaterjalide 1%-line hinnalangus. Seega võib öelda, et materjalide hinnalangus pidurdas hetkel ehitushinnaindeksi tõusu,“ selgitas Paulus. „Masinate kasutamise kallinemise põhjustas eelkõige väikemehhanismide rendikulude kasv ja materjalide hinnalanguse taga oli peamiselt tööstuslike betoontoodete odavnemine,“ tõi Paulus veel välja. Selle aasta teise kvartaliga

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal tööjõus osalemise määr 71,1%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,2%. Töötuid oli 43 100, mis on 4800 võrra vähem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega enim palgatõus, mis moodustas mahuliselt 65% indeksi kasvust. „Ehitushinnaindeks tõusis 2024. aastal 1,6%, sealhulgas kallines tööjõud 6,3%, masinate kasutamine 1,7%, materjalide hinnad aga langesid 1,1%,“ tõi Paulus välja. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehitusmaterjalid kallinesid 0,6%, masinate kasutamine 0,3% ja tööjõukulud tõusid 0,1%. Võrreldes kolmanda kvartaliga panustas indeksi kasvu enim taas

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 68,8% ja töötuse määr 5,8%.

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et mullu vähenes teist aastat järjest nii töötute arv kui ka langes töötuse määr. 2022. aastal oli Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötuse määr Eestis 5,6%, töötukassa andmetel aga mõnevõrra kõrgem. Miks need näitajad erinevad?

Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 70,7%, tööhõive määr 65,7% ning töötuse määr 7,1%.

Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aastal tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,8%. Töötuid oli 47 900, mis on 16 600 võrra rohkem kui aasta varem.