Täiskasvanute koolituse uuring (füüsiline isik)

Täiskasvanute koolituse uuring (Adult Education Survey, lühendina AES) on Eurostati koordineeritud üleeuroopaline isiku-uuring, mis uurib elukestva õppe olukorda nii tasemehariduse, koolituste kui ka iseseisva õppe kontekstis. Uuringu tulemused annavad olulise panuse, et nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil mõista, kui palju ja milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad, mis ajendab või hoopis takistab end täiendamast ja kas mõni ühiskonnagrupp vajab elukestva õppe kontekstis lisatähelepanu. Seega on uuringu tulemused abiks täiskasvanute koolituse riikliku poliitika kujundamisel.

Tõenäosuslik valikuuring

Hariduse omandamine soo, vanuserühma, emakeele, haridustaseme, piirkonna, elukoha, sotsiaalse seisundi, leibkonna netosissetuleku järgi; 20–64-aastaste võõrkeelte oskus. Hariduse omandamine jaguneb kolmeks: tasemeõpingud, koolitused ja iseseisev enesetäiendamine.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS);

ametite klassifikaator 2008 (AK 2008);

riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011);

rahvuste klassifikaator (RK);

riikide ja territooriumide klassifikaator;

keelte klassifikaator (KK)

Ei ole rakendatav

Mõisted tuginevad täies ulatuses AES-i juhismaterjalidele (vt AES2022 Eurostati koostatud juhend ja CLA manual).

Arvutikasutamisoskus baasteadmiste tasemel – oskus kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, kopeerida faili/kausta või muuta selle asukohta jms

Arvutikasutamisoskus ekspertteadmiste tasemel – oskus kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme, kui arvuti ei tööta nii, nagu peaks jms

Asjatundlikkus arvuti kasutamisel – oskus vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installida lihtsamaid seadmeid ja programme jms

Elukestev õpe – täiskasvanute hariduses osalemine ehk osalemine formaalses, mitteformaalses või informaalses õppes

Emakeel – esimene keel, mida räägitakse varases lapsepõlves. Inimesel võib olla rohkem kui üks emakeel.

Esimese taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on alusharidus (koolieelne haridus), põhiharidus (1.–9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe või kutseõpe põhihariduse baasil

Iseseisev enesetäiendamine – iseseisev etteplaneeritud enesetäiendamine. Õpe, mis hõlmab igasugust teadlikku õppimist mitmesuguste tegevuste ja suhtluskanalite kaudu, olenemata ajast ja keskkonnast. Informaalne õpe ei ole struktureeritud ning sel puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppekavad ja -materjalid. Puudub õpet korraldav asutus. Informaalse õppe alla ei kuulu formaalharidussüsteemi õpingutes või koolitustel osalemine.

Kolmanda taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus, magister või doktor

Koolitus – kursused, seminarid, eratunnid ja juhendatud väljaõpe töökohal. Mitteformaalne õpe on seotud nii tööalase enesetäiendamise kui ka isiklike huvialadega. See on eri keskkondades toimuv eesmärgistatud ja institutsionaliseeritud õpe, mis jääb väljapoole tasemeharidust. Mitteformaalset õpet võivad läbi viia nii riiklikud õppeasutused kui ka koolitusettevõtted, tööandjad ja eraõpetajad. Koolitused valmistab ette juhendaja ja enamasti on olemas ka koolituskava.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise ütlevad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnaliikme netosissetulek – kõigi leibkonnaliikmete netosissetulekute summa jagatud leibkonnaliikmete arvuga

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev

Maa-asula – alevik ja küla

Miinimumpalk – riiklikult kehtestatud kuupalga alammäär uuringu läbiviimise aastal

Netosissetulek – pärast igakuiste maksude maksmist ja muude seadusjärgsete mahaarvamiste tegemist inimesele kätte jääv summa. Netosissetulekul on palju võimalikke allikaid: rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töö eest; omanditulu; pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused; abiraha; stipendium; muu tulu.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus

Sinikrae – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid; lihttöölised; relvajõududesse kuuluvad inimesed

Tasemeharidus – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus. Kindlatele standarditele vastav struktureeritud institutsiooniline õpe, mis üldjuhul toimub koolikeskkonnas tasemeõppekavade alusel. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda juhendavad spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid tulenevad õppekavast ja õpetajast ning õppeprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on teatava taseme või eani (Eestis 17-aastaseks saamiseni) kohustuslik.

Teise taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on üldkeskharidus, kutsekeskharidus/keskeriharidus/tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutseharidus keskhariduse baasil

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms

Valgekrae – seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; kontoritöötajad ja klienditeenindajad

Võõrkeel – keel, mis ei ole emakeel

Võõrkeele oskus – võõrkeele oskus algajate ja edasijõudnute tasemel. Algaja on inimene siis, kui ta mõistab ja kasutab väheseid sõnu ja fraase kas või natuke.

Isik

Alates 2022. aastast on üldkogumis 18–69-aastased Eesti alalised tavaleibkondade elanikud. Üldkogumist jäävad välja asutusleibkondades (nt vanadekodus, hooldekodus, vanglas) elavad inimesed. Üldkogumi moodustavad nii hariduses osalenud kui ka mitteosalenud isikud. Kuni 2016. aastani (k.a) oli üldkogumi vanusevahemik 20–64.

Kogu Eesti

2007, 2011, 2016, 2022

Ei ole rakendatav

Haridust omandanud/mitteomandanud isikud – absoluutarv;

haridust omandanud/mitteomandanud isikute osatähtsus – protsent (%)

Hariduse omandamise vaatlusperiood on üks aasta ehk täpsemalt 12-kuuline periood enne intervjuu tegemise hetke. Kuna uuringut viiakse läbi 6 kuu jooksul, siis vastused on tulemustes maksimaalselt 18-kuulise perioodi kohta. Näiteks 2022. aasta küsitlus viidi Eestis läbi ajavahemikul 1. juuli kuni 31. detsember 2022. Küsitletavate koolituskogemuste vastused on seega perioodi 1.07.2021–31.12.2022 kohta.

Tausttunnuste (amet, töökoht, leibkonnatüüp, kõrgeim haridus, tervis) ja keeleoskuse andmed kogutakse küsitlushetke kohta.

Uuringute küsitlusperioodid:
09.2007–12.2007;
17.10.2011–16.01.2012;
01.07.2016–31.12.2016;
01.07.2022–31.12.2022.

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/859, 4. veebruar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks hariduse ja koolituse valdkonna muutujate arvu ja nimetused (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/861, 21. mai 2021, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad ning kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud hariduse ja koolituse valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2181, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2180, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 alusel kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjalik kord ja sisu (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad statistikaameti kodulehel rubriigis Andmekaitse.

Intervjueeritava nime ja telefoninumbrit teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult, kellegi andmeid üksikisiku tasandil ei vaadelda. Uuringu andmetega töötavatel analüütikutel ja teadlastel on ligipääs vaid anonüümseks muudetud andmetele. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

Statistikaameti ja Eurostati andmebaasis avaldatakse ainult hinnangud, mis põhinevad vähemalt 20 vastajal.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Igal kuuendal aastal

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Haridus / Täiskasvanute koolitus/ Täiskasvanute hariduse omandamine kõigis tabelites.

Andmebaasi tabeleid (HTT31 kuni HTT51) on 2024. aasta jooksul vaadatud 414 korda, 2023. aastal 1139 korda, 2022. aastal 522 korda, 2021. aastal 429 korda, 2020. aastal 922 korda, 2019. aastal 1364 korda ja 2018. aastal 873 korda.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Anonüümitud detailandmed edastatakse ka Euroopa Komisjonile (Eurostatile), kes avaldab kõikide riikide agregeeritud andmed Eurostati andmebaasis (Population and social conditions→ Education and training → Participation in education and training → Adult learning → 'trng_aes' algusega tabelid). Kuni 2016. aastani (k.a) esitati Eurostatile andmed 25–64-aastaste kohta, kuigi siseriiklikest vajadustest lähtuvalt kogusime ka 20–24-aastaste andmeid. Alates 2022. aastast soovib Eurostat andmeid 18–69-aastaste kohta.

Andmed edastatakse EDAMISe veebiportaali kaudu hiljemalt 6 kuud pärast andmekogumise lõppu.

Lisaks koondandmetele edastatakse Eurostatile ka kvaliteediaruanne, mis saadetakse Eurostatile ESS Metadata Handleri platvormil üheksa kuu jooksul pärast andmekogumisperioodi lõppu. See peab olema struktureeritud vastavalt Euroopa statistikasüsteemi standardsele kvaliteediaruande struktuurile.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 49 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati juhendid uuringu läbiviimiseks on kättesaadavad CIRCABC keskkonnas. 2022. aasta uuringu materjalid:

juhend;

juhendi lisad;

näidisküsimustik.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Kvaliteedijuhised on uuringu juhendis. Vt "Metoodikadokumendid".

Üleeuroopalisi metaandmeid ja riikide kaupa aruandeid saab vaadata siit.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

2022. aasta uuringu hindamise tulemused:
- IESS seadis AES 2022 jaoks kaks kvaliteedikriteeriumit, millest ühe (18–24-aastaste osalemine formaalhariduses) puhul oli viga suurem kui lubatud. Registriandmed andsid siiski võimaluse uuringu pealt saadud hinnangu valideerida;
- vastamismäär on 64% (sihttase 65% on peaaegu saavutatud). Valimiveata valimilt oli vastamismäär 65,2%;
- muutujate kaupa mittevastamise määr väga madal. Kokku on 256 Eurostati muutujat. Kõigi muutujate puhul jääb see alla 10%. Kolmel muutujal on see vahemikus 5–10% ja 205 muutujal alla 1%;
- metoodikat on täielikult järgitud.

Uuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium, kutsekoda ja ülikoolide teadlaskond.

Rahvusvaheliselt on andmete peamiseks kasutajaks Euroopa Liidu institutsioonid. Eurostati kaudu on võimalik taotleda ligipääsu andmete kasutamiseks ka teadlastel üle maailma.

Siseriiklike vajaduste täitmiseks on mõnel juhul lisatud küsimusi. Sellise vajaduse välja selgitamiseks korraldatakse enne uut uuringut kohtumine peamiste kasutajatega. Näiteks oli kuni 2016. aasta uuringuni (k.a) küsimustikus eraldi plokk seoses töötute koolitusega. 2022. a uuringus siseriiklikku tellimust küsimuste lisamiseks ei olnud.

Kõik seadusandlusega nõutud muutujad on kaetud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

AES-i üldine täpsus on hea. Valimi disain on valitud vastavalt ELi soovitustele. Valimi koostamisel on tagatud, et see vastab määrustes sätestatud täpsusnõuetele.

Andmestikud on esinduslikud 20–64-aastase elanikkonna kohta kuni 2016. aastani ja 18–69-aastaste kohta alates 2022. aastast.

Kuna tulemused põhinevad elanikkonna valimil, siis need alluvad tavapärastele vigadele, mis on seotud valimimeetodite ja intervjuudega (valikuvead, valikust sõltumatu viga, mõõtmisvead, töötlusvead ja mittevastamisvead).

2022. aasta AES-i valikuviga on suhteliselt väike. Valimi loomiseks kasutati kihistatud süstemaatilist valikut.

Valimivea hinnangud arvutati R-paketi Survey abil, kasutades lõplikke (kalibreeritud) kaale. Põhinäitajatele arvutatakse standardvead, mis avaldatakse Eurostati kvaliteediaruandes.

Näiteks mitteformaalses hariduses ja tasemehariduses osalemise määr (vanuses 25–69) oli 41,9% ja selle standardviga 0,8. Informaalõppes osalemise määr (vanuses 18–69) oli 68,7%, standardveaga 0,72.

Kuna valim ei ole võetud maakondlikul tasandil avaldamiseks, kuid seda on siiski tehtud tabelis HTT351, on sinna hinnangute jaoks arvutatud standardvead. Ülejäänud andmebaasitabelites standardvigu avaldatud ei ole.

Valikust sõltumatud vead on kaetud allpool toodud punktides.

2022. aasta uuringu freimiks oli rahva ja eluruumide loenduse ning rahvastikuregistri andmete alusel loodud loend Eesti 18–69-aastastest Eesti alalistest elanikest. Isikute vanus määrati seisuga 01.07.2022. Andmete väljavõte tehti 01.05.2022 ning uuring kestis kuni 31.12.2024. Ülekaetuse vältimiseks eemaldati valimist isikud, kes ei kuulunud sihtrühma. Peamine ülekaetus tulenes valimisse kuuluvatest isikutest, kes said enne intervjuud 70-aastaseks. Need isikud arvati valimist välja.

Mõõtmisvead võivad tuleneda küsimustikust (selle ülesehitusest, küsimuste sõnastusest jms), intervjueeritavatest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu täielikult vältida, on statistikaamet teinud jõupingutusi, et vähendada neid nii palju kui võimalik.

Mõõtmisvigade vähendamiseks testisid eksperdid AES-i küsimustikku enne andmete kogumist ning koostati intervjueerijate käsiraamat, mis selgitas eritingimusi ja konkreetseid küsimusi. AES oli iseseisev uuring ning asendusvastuseid ei lubatud. Tõenäolised mõõtmisvead võivad ilmneda pika vaatlusperioodi tõttu – näiteks ei pruugita mäletada ligi aasta tagasi toimunud koolitusi või nende detaile. Selle tulemusena võivad mõõtmisvead esineda andmetes, mis sisaldavad hinnanguid kuludele ja koolituste jaoks kulutatud ajale.

Vaata punkte "Üksuste mittevastamise määr" ja "Üksikule küsimusele mittevastamise määr ".

Kasutatakse arvutipõhist andmekogumist, mis vähendab kodeerimis- ja sisestusvigade riski. Andmete kontrollimine toimub kahes etapis: esmane kontroll intervjuu ajal automaatsete valideerimiskontrollidega ning hiljem andmete puhastamine eelseadistatud kontrollvalemite abil. Kaalumised ja imputatsioonid tehakse R-i skriptide abil.

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis 6 kuud pärast andmekogumise lõppu (T + 180 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord. AES 2022 andmed avaldati 2023. aasta juunis (T + 180 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord. AES 2022 andmed avaldati 2023. aasta juunis (T + 180 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Õigeaegselt on avaldatud 100% andmeid.

Eestis on andmed geograafiliselt võrreldavad piirkondlike üksuste, maakondade ja Tallinna linna lõikes, samuti linnastumismäära järgi.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest andmete kogumisel kasutatakse ühtset metoodikat.

Uuringu raames on seni korraldatud neli lainet (2007 AES, 2011 AES, 2016 AES ja 2022 AES). Esimene AES oli pilootprojekt ja toimus aastatel 2005–2008 vabatahtlikkuse alusel 29 riigis EL-is, EFTA-s (Euroopa vabakaubanduse assotsiatsioon) ja kandidaatriikides. Alates 2011. aastast toetab AES-i Euroopa õigusakt ning seega korraldatakse seda kõigis liikmesriikides kohustuslikus korras.

2011. aasta uuring erines teistest, kuna seda ei korraldanud statistikaamet üksi, vaid koostöös allhankijaga. Vastamise aktiivsus oli tol aastal madalam kui tavaliselt. Seetõttu võib nendes andmetes olla kõrvalekaldeid rohkem kui tavaliselt (valikust sõltumatu viga on suurem). Selleks, et saada ajas järjepidevamat ülevaadet, võib olla mõttekas 2011. aasta andmed analüüsi käigus kõrvale jätta.

Alates 2022. aastast on tabelites HTT45, HTT46 ja HTT47 tehtud muudatus. Enne 2017. aastat koostati need tabelid nii, et kui uuritava isiku koolitusi oli aasta jooksul rohkem kui üks, arvestati analüüsis vaid esimesena mainitud koolituse andmeid. Kuid alates 2022. aastast võetakse arvesse kõigi aasta jooksul koolituste teave.

Alates 2022. aasta uuringust on koolitused, mille kohta inimeselt detailsemaid andmeid koguti, valitud juhuslikult. Varem oli inimesel võimalus ise valida, millise koolituse kohta ta andmeid jagab.

Ei ole rakendatav

Elukestvas õppes osalemist mõõdetakse ka Tööjõu-uuringus.

Täiskasvanute koolitusvõimalusi töökeskkonnas uuritakse uuringus "Täiskasvanute koolitus ettevõtetes".

2011. aastal näitasid täiskasvanute koolituse uuringu tulemused, et uuringule eelneva 12 kuu jooksul koolitusel osalenud inimeste protsent oli läbi aegade kõrgeim. Paraku ei klapi see järeldus Eesti tööjõu-uuringuga, mille elukestva õppe osaluse tulemustes on olnud näha pidevat kasvu ilma silmatorkava muutuseta 2011. aastal. Tööjõu-uuringu andmed on küll nelja nädala jooksul toimunud koolituste kohta, kuid trende saab võrrelda.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on sisemiselt sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine andmete kogumisel ja töötlemisel. Uuringu tulemused konkreetse aasta kohta põhinevad samadel mikroandmetel ning tulemused arvutatakse samade hindamismeetoditega.

Peamine uuringuga seotud kulu on tööaeg ehk uuringu läbiviimisega seotud personali kulu (projektijuhtimine, valimi koostamine, küsimustiku loomine, küsitlejate koolitamine, kaalude arvutamine, andmetöötlus, andmeanalüüs ja kvaliteediaruanne) ~ 375 tööpäeva (FTE – täistööaja ekvivalent).
Telefoniintervjuude (CATI) tegemisele kulus 129 tööpäeva (FTE), mis hõlmab otsest kontakti vastajatega. Siiski ei mõõdetud aega, mille küsitlejad kulutasid koolitusele, ettevalmistusele, ebaõnnestunud kõnedele ja muudele kaudsetele ülesannetele.

Vastajate koormuse hindamiseks saab vaadata keskmist küsimustikule vastamiseks kulunud aega.
1) Kõik intervjuud:
CAWI: 32 minutit (883 intervjuud);
CATI: 18 minutit (3477 intervjuud),

2) intervjuud, kui isik oli osalenud vähemalt kahes mitteformaalse õppe tegevuses:
CAWI: 41 minutit (353 intervjuud);
CATI: 27 minutit (716 intervjuud).

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Tegu on kombineeritud tööga: andmed põhinevad isikuküsitlusel ja administratiivandmetel.

Uuringu üldkogumisse kuulusid 2007. aastal 20–64-aastased isikud. Objektide arv üldkogumis oli 810 800. Objektide arv valimis oli 6000. Valimi metoodika: süstemaatiline kihtvalik soo ja vanuse järgi.

Uuringu üldkogumisse kuulusid 2011. aastal 20–64-aastased isikud. Objektide arv üldkogumis oli 832 000. Objektide arv valimis oli 5985. Valimi metoodika: juhuslik kihtvalik soo ja vanuse järgi (8 kihti).

Uuringu üldkogumisse kuulusid 2016. aastal 20–64-aastased isikud. Objektide arv üldkogumis oli 789 000. Objektide arv valimis oli 6000. Valimi metoodika: juhuslik kihtvalik soo ja vanuse järgi (10 kihti).

Uuringu üldkogumisse kuulusid 2022. aastal 18–69-aastased isikud. Objektide arv üldkogumis oli 873 000. Objektide arv valimis oli 6800. Valimi metoodika: juhuslik kihtvalik soo ja vanuse järgi (10 kihti).

Rahvastikuregistrist saadakse järgmised tausttunnused: sugu, sünniaasta, vanus, elukoha maakond, elukoha tüüp. Administratiivandmeid võidakse kasutada ka andmete imputeerimisel (nt kui ei ole vastatud leibkonna sissetuleku suurust puudutavale küsimusele). Sisulisi eeltäitmisi muudest andmetest ei ole.

Kuni 2016. aastani iga viie aasta järel. Alates 2016. aastast iga kuue aasta järel.

Andmeid kogutakse küsimustikuga 1409 "Täiskasvanute koolitus". 2022. aasta küsimustik on nähtav siit.

Koduleheküljelt saab lugeda ka uuringu lühitutvustust.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles. Selles uuringus on enamik küsimusi valimiisiku kohta, ülejäänud leibkonna kohta küsitakse ainult leibkonnaliikmete arvu, vanust ja leibkonnaliikmete sissetulekute summa. Proxy-intervjuu ei ole lubatud – keegi teine valimiisiku eest vastata ei tohi.

Andmekogumise keskkonnana on kasutusel VVIS (vaatluste välitööde infosüsteem), kuhu on andmete kvaliteedi tagamiseks rakendatud ka kontrolle. Kui andmed on ebaloogilised või kohustuslik info puudub, siis peab andmed enne küsimustikus edasi liikumist parandama. Mõnes olukorras kuvatakse hoiatus, kus palutakse andmeid kontrollida, aga muutmiskohustust ei ole. Küsimustik eeltäidetakse valimiisiku soo ja sünniajaga. Küsimustik on jagatud mitmesse ossa ja iga järgmine osa avaneb siis, kui eelmine on täidetud. Kui ankeedi täitmine jääb pooleli, saab seda hiljem jätkata. Täidetud ankeet tuleb lõpetamiseks kinnitada, pärast kinnitamist ankeeti enam avada ei saa.

Alates 2022. aastast on olemas võimalus vastata iseseisvalt veebis ning küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Veebiküsitlust mittetäitnutega võtavad ühendust statistikaameti asjakohase väljaõppe saanud küsitlejad ja küsimustik täidetakse telefoniintervjuu käigus. Alates 2022. aastast silmast silma intervjuusid ei tehta.

Andmekogumismeetodite jaotus uuringuaastate kaupa:
2007 – 100% silmast silma intervjuu (CAPI);
2011 – 50% telefoniintervjuu (CATI), 50% silmast silma intervjuu (CAPI);
2016 – 93% telefoniintervjuu (CATI), 7% silmast silma intervjuu (CAPI);
2022 – 80% telefoniintervjuu (CATI), 20% veebiintervjuu (CAWI).

Pärast intervjuu lõppu liiguvad andmed töötlusesse, kus kogutud andmed kontrollitakse ja lisatakse vajalikud klassifikaatori koodid. Valideerimine sisaldab nii aritmeetilisi kui ka kvalitatiivseid kontrolle. Vigade avastamisel parandatakse need käsitsi või luuakse automaatsed andmeparanduspaketid.

Andmeid valideeriti ka Eurostati andmeedastusportaalis EDAMIS, et teha välja- ja kirjetasandi kontrolle. Väljatasandi kontrollid jälgivad kehtivate koodide ja vahemike kasutamist ning kontrollivad muutuja kirje ja lubatud kirjete kooskõla, kirjetasandi kontrollid aga testivad muutujatevahelist järjepidevust ühe ettevõtte kirje puhul.

Imputeerimine
Imputeeritakse leibkonna sissetuleku muutujat. Vastajatel paluti esitada oma leibkonna täpne sissetulek või märkida intervall, kuhu nende leibkonna sissetulek kuulub. Kui mõlemad on teadmata, arvutatakse esmalt intervall lähima naabri meetodi abil, kasutades R-i VIM-i paketti (lähimate naabrite arvuks määrati 5 ja muutujateks leibkonna suurus ja tüüp ning vastaja vanus, sugu, maakond + Tallinn ja haridustase). Kui igale vastajale oli olemas sissetulekute intervall, arvutati leibkonna täpne sissetulek hot-deck'i imputatsiooni abil.

Kaalumine
Pärast andmetöötluse etappi leitakse igale vastajale kaal ehk määratakse, kui paljusid inimesi tema vastused esindavad. Kaalude abil on võimalik analüüsi tehes saadud tulemused üldkogumile laiendada.
Kaalud arvutatakse kolmes jaos:
disainikaalude arvutamine;
kao kompenseerimine;
kalibreerimine.

Kalibreerimine toimub soo ja vanuserühma (viie aasta kaupa), rahvuse (alates 2005. aastast) (eestlased, mitte-eestlased), kolmese jaotusega haridustaseme (alates 2022. aastast), isiku elukoha maakonna (+ Tallinn) ning elukohatüübi (maa või linn) järgi. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Pärast kalibreerimiskaalude arvutamist leitakse igale vastanud isikule üldine laiendustegur, mis on üldkogumi mahu ja küsitletute arvu suhe. Isiku lõpliku kaalu saamiseks korrutatakse see laiendustegur varem leitud kaaludega.

Arvutatavad muutujad
Küsimustikuga kogutud muutujate alusel arvutati perekonnatüüp, ekvivalentnetosissetuleku kvintiil, võõrkeelte arv, koolituste kaalud.

2022. aasta uuringus imputeeriti üks muutuja (leibkonna sissetulek). Imputeerimismäär oli 37%.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Puuduvad