Turismiuuring, Turismiuuring, 2025
Kiirviited
Ava kõik atribuudid
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Piret Pukk
Kontaktisiku ametinimetus: Sotsiaalstatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: piret.pukk@stat.ee
Telefon: 5302 1164
Metaandmete kinnitamise kuupäev 25.02.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 24.11.2025
Eesmärk
Statistikatöö eesmärk on koguda infot Eesti elanike reisimise kohta ning saada objektiivset ja võrreldavat turismistatistikat Euroopa riikide vahel, mis aitab suurendada turismisektori potentsiaali tulevikus. Selleks, et planeerida tegevusi riigi konkurentsivõime tugevdamiseks ning turismisektori olukorra hindamiseks, on vaja adekvaatset statistikat reiside, turistide, reisikulutuste ning turismist majandusele tuleneva kasu kohta.
Statistika esitus
Andmete kirjeldus (S.3.1)
Eesti elanike ööbimisega sisereisid ja välisreisid peaeesmärgi, reisikorralduse, peamise sihtkoha ja reisi kestuse järgi;
Eesti elanike sisereisidel ja välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi;
Eesti elanike ööbimisega sisereiside ja välisreiside kulutused reisi peaeesmärgi järgi
Eesti elanike sisereisidel ja välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi;
Eesti elanike ööbimisega sisereiside ja välisreiside kulutused reisi peaeesmärgi järgi
Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)
Kaetud sektorid (S.3.3)
Ei ole rakendatav
Mõisted ja määratlused (S.3.4)
Hotell ja hotellilaadne majutusettevõte – hotell, motell, külalistemaja. Sellesse kategooriasse kuuluvates majutusettevõtetes pakutakse igapäevast tubade koristamist ja voodi korrastamist ning majutusettevõte võib pakkuda mitmesuguseid lisateenuseid (toitlustusteenus, parkimis- ja pesumajateenus, võimalus kasutada ujumisbasseini, võimlat, konverentsiruume, ruume vaba aja veetmiseks jms).
Majutus laagriplatsil, vagunelamute ja haagissuvilate platsil – lühiajaline majutus laagriplatsidel, haagissuvilate parkimisplatsidel, kalapüügi- ja jahilaagrites, terviselaagrites jms vaba aja veetmise laagrites; vabaajasõidukitele parkimisvõimaluse pakkumine, varjualused ja välilaagrid telkimiseks ja/või magamiskotis ööbimiseks
Muu tasuline majutus – majutus kämpingus, puhkemajas, puhkekodus, hostelis, kodumajutus, külaliskorter, jahisadam jms. Lisateenuseid pakutakse piiratud mahus.
Muu isiklik reis – sanatooriumireis jm tervist edendav reis, usureis, palverännak jm. Muu isiklik reis on ka õppereis, kui see ei ole seotud tööga.
Puhkusereis – isiklik reis vaba aja või puhkuse eesmärgil. Sh lõõgastav reis, harrastuse, kunsti või spordiga tegelemise reis, kultuuri- ja meelelahutusürituste reis.
Reis – tööreis (koosolekud, konverentsid, seminarid, täienduskoolitus jne), mitteregulaarne sugulaste ja tuttavate külastamine (sünnipäevad, pulmad, matused, koolilõpetamised, muud perekondlikud tähtpäevad; talgud jne), kultuuriürituste (kontserdid, teatrietendused, spordivõistlused jm) külastamine, puhkusereis (randa, suusatama, veekeskusse jm), ostureis; suvilas, maakodus, vanemate või laste juures käimine, kui vaatlusalusel perioodil tehakse seda harvemini kui kord nädalas
Reisimine – inimeste liikumine väljapoole tavakeskkonda puhkuse, töö, kultuurilisel või muul eesmärgil ja viibimine seal ühtejärge kuni aasta. Reisimiseks ei loeta reise, mis on seotud töötamisega välismaal kauem kui aasta, ning töötamist rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnas (nt kruiisilaeva töötajad, kaugsõiduautojuhid).
Tasuta majutus – tasuta eramajutus, sh tasuta majutus pereliikmete, sugulaste või tuttavate juures või endale kuuluvates eluruumides, mis on soetatud puhkuse veetmise eesmärgil, sh osaaja-kasutusõigusega eluruumid
Tavakeskkond – mõistel on kaks mõõdet: geograafiline lähedus ja külastussagedus. Alalise elukoha lähedal asuvad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui neid külastatakse harva. Harjumuspäraselt ja sageli (keskmiselt kord nädalas või sagedamini) külastatavad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui need asuvad elukohast üpris kaugel (ka teises riigis). Ebaregulaarsed nädalalõpu- ja puhkusereisid leibkonna teise (oma või üüri-) koju kuuluvad reisimise alla.
Tuttava või sugulase külastamine – osavõtt perekondlikust üritusest (matused, pulmad, abitööd jms)
Tööreis – konverents, seminar või nõupidamine; koolitus- ja õppereis; näituse või messi külastamine; kontserdil esinemine. Üldjuhul maksab tööreisi eest tööandja või organisatsioon.
Ööbimisega sisereis (siseturism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid oma elukohariigi piires
Ööbimisega sisereisi kulutused – kulutused ühe sisereisi kohta. Siia alla kuuluvad sisereisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed).
Ööbimisega välisreis (väljaminev turism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid väljapoole oma elukohariiki
Ööbimisega välisreisi kulutused – kulutused ühe välisreisi kohta. Siia alla kuuluvad välisreisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed). Siia kuuluvad ka enne välisreisi algust tehtud kulutused.
Ühepäevane reis – ilma ööbimiseta sise- või välisreis
Majutus laagriplatsil, vagunelamute ja haagissuvilate platsil – lühiajaline majutus laagriplatsidel, haagissuvilate parkimisplatsidel, kalapüügi- ja jahilaagrites, terviselaagrites jms vaba aja veetmise laagrites; vabaajasõidukitele parkimisvõimaluse pakkumine, varjualused ja välilaagrid telkimiseks ja/või magamiskotis ööbimiseks
Muu tasuline majutus – majutus kämpingus, puhkemajas, puhkekodus, hostelis, kodumajutus, külaliskorter, jahisadam jms. Lisateenuseid pakutakse piiratud mahus.
Muu isiklik reis – sanatooriumireis jm tervist edendav reis, usureis, palverännak jm. Muu isiklik reis on ka õppereis, kui see ei ole seotud tööga.
Puhkusereis – isiklik reis vaba aja või puhkuse eesmärgil. Sh lõõgastav reis, harrastuse, kunsti või spordiga tegelemise reis, kultuuri- ja meelelahutusürituste reis.
Reis – tööreis (koosolekud, konverentsid, seminarid, täienduskoolitus jne), mitteregulaarne sugulaste ja tuttavate külastamine (sünnipäevad, pulmad, matused, koolilõpetamised, muud perekondlikud tähtpäevad; talgud jne), kultuuriürituste (kontserdid, teatrietendused, spordivõistlused jm) külastamine, puhkusereis (randa, suusatama, veekeskusse jm), ostureis; suvilas, maakodus, vanemate või laste juures käimine, kui vaatlusalusel perioodil tehakse seda harvemini kui kord nädalas
Reisimine – inimeste liikumine väljapoole tavakeskkonda puhkuse, töö, kultuurilisel või muul eesmärgil ja viibimine seal ühtejärge kuni aasta. Reisimiseks ei loeta reise, mis on seotud töötamisega välismaal kauem kui aasta, ning töötamist rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnas (nt kruiisilaeva töötajad, kaugsõiduautojuhid).
Tasuta majutus – tasuta eramajutus, sh tasuta majutus pereliikmete, sugulaste või tuttavate juures või endale kuuluvates eluruumides, mis on soetatud puhkuse veetmise eesmärgil, sh osaaja-kasutusõigusega eluruumid
Tavakeskkond – mõistel on kaks mõõdet: geograafiline lähedus ja külastussagedus. Alalise elukoha lähedal asuvad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui neid külastatakse harva. Harjumuspäraselt ja sageli (keskmiselt kord nädalas või sagedamini) külastatavad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui need asuvad elukohast üpris kaugel (ka teises riigis). Ebaregulaarsed nädalalõpu- ja puhkusereisid leibkonna teise (oma või üüri-) koju kuuluvad reisimise alla.
Tuttava või sugulase külastamine – osavõtt perekondlikust üritusest (matused, pulmad, abitööd jms)
Tööreis – konverents, seminar või nõupidamine; koolitus- ja õppereis; näituse või messi külastamine; kontserdil esinemine. Üldjuhul maksab tööreisi eest tööandja või organisatsioon.
Ööbimisega sisereis (siseturism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid oma elukohariigi piires
Ööbimisega sisereisi kulutused – kulutused ühe sisereisi kohta. Siia alla kuuluvad sisereisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed).
Ööbimisega välisreis (väljaminev turism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid väljapoole oma elukohariiki
Ööbimisega välisreisi kulutused – kulutused ühe välisreisi kohta. Siia alla kuuluvad välisreisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed). Siia kuuluvad ka enne välisreisi algust tehtud kulutused.
Ühepäevane reis – ilma ööbimiseta sise- või välisreis
Statistiline üksus (S.3.5)
Turismis osalemise kohta andmete kogumisel on statistiline üksus isik;
turismireiside ja ühepäevareiside kohta andmete kogumisel on statistiline üksus isiku reis.
turismireiside ja ühepäevareiside kohta andmete kogumisel on statistiline üksus isiku reis.
Statistiline üldkogum (S.3.6)
Üldkogumisse kuuluvad Eesti alalised tavaleibkondade elanikud vanuses vähemalt 15 aastat. Uuringusse ei kaasata institutsioonides elavaid isikuid, et parandada Eesti ja Eurostati andmete võrreldavust. Institutsioonides viibijad on näiteks vanglas, haiglas, ajateenistuses vms asutuses viibivad isikud.
Vaadeldav piirkond (S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus (S.3.8)
2006–…
Baasperiood (S.3.9)
Ei ole rakendatav
Õiguslik alus
Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)
Riikliku statistika seadus;
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1681, 1. august 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat, kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 253/2013, 15. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 II lisa seoses muudatustega edastatavate muutujate ja jaotuste osas, mis tehti pärast rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) läbivaatamist (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1051/2011, 20. oktoober 2011, millega rakendatakse Euroopa turismistatistikat käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011 seoses kvaliteediandmete struktuuriga ja andmete edastamisega (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011, 6. juuli 2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1179, 16. juuli 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 andmeedastuse koondtabelite ja mikroandmefailide osas (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 81/2013, 29. jaanuar 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 seoses andmete edastamiseks kasutatavate mikroandmefailidega (EMPs kohaldatav tekst).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1681, 1. august 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat, kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 253/2013, 15. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 II lisa seoses muudatustega edastatavate muutujate ja jaotuste osas, mis tehti pärast rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) läbivaatamist (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1051/2011, 20. oktoober 2011, millega rakendatakse Euroopa turismistatistikat käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011 seoses kvaliteediandmete struktuuriga ja andmete edastamisega (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011, 6. juuli 2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1179, 16. juuli 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 andmeedastuse koondtabelite ja mikroandmefailide osas (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 81/2013, 29. jaanuar 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 seoses andmete edastamiseks kasutatavate mikroandmefailidega (EMPs kohaldatav tekst).
Andmete jagamine (S.6.2)
Iga avaldamisega koos edastatakse Eesti Pangale nende tellitud andmefailid, hiljemalt kvartali andmete avaldamise kuu viimaseks kuupäevaks.
Kättesaadavus
Pressiteated (S.10.1)
Kord aastas (märtsis) avaldatakse pressiteade "Eesti elanike reisimine". Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Väljaanded (S.10.2)
Ei avaldata
Andmebaas (S.10.3)
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus / Turism, majutus ja toitlustus / Eesti elanike reisimine tabelites.
Kvartaalselt avaldatakse järgmisi tabeleid:
TU51: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi (kvartalid),
TU54: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi (kvartalid),
TU551: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi (kvartalid),
TU56: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid),
TU63: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi (kvartalid),
TU661: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid).
Aastaselt avaldatakse järgmisi tabeleid:
TU510: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi,
TU530: Elanike ööbimisega sisereisid peamise sihtkoha järgi,
TU540: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi,
TU550: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi,
TU560: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi,
TU630: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi,
TU660: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi.
Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabeleid vt "Võrreldavate aegridade pikkus".
Kvartaalselt avaldatakse järgmisi tabeleid:
TU51: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi (kvartalid),
TU54: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi (kvartalid),
TU551: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi (kvartalid),
TU56: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid),
TU63: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi (kvartalid),
TU661: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid).
Aastaselt avaldatakse järgmisi tabeleid:
TU510: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi,
TU530: Elanike ööbimisega sisereisid peamise sihtkoha järgi,
TU540: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi,
TU550: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi,
TU560: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi,
TU630: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi,
TU660: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi.
Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabeleid vt "Võrreldavate aegridade pikkus".
Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)
Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 2172 korda, 2023. aastal 1552 korda, 2022. aastal 1525 korda, 2021. aastal 1594 korda, 2020. aastal 2726 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud. Arvestatud on ainult aktiivseid ehk avaldatavaid andmetabeleid.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud. Arvestatud on ainult aktiivseid ehk avaldatavaid andmetabeleid.
Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna.
Muu levitamine (S.10.5)
Turismistatistikat leiab ka
turismivaldkonna lehelt,
turismivaldkonna juhtimislaualt,
Eurostati turismivaldkonna lehelt,
ELi turismivaldkonna lehelt,
majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni andmebaasist ja
turismivaldkonna ülemaailmselt juhtimislaualt.
Uuringu andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.
Andmed edastatakse lepingu alusel kord kvartalis Eesti Pangale.
Andmete kogumist ja edastust Eurostatile reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011. Uuringu andmed agregeeritud kujul edastatakse Eurostatile kord aastas. Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna. Andmete edastamise tähtaeg on 30. juuni ehk 3 kuud pärast statistikaameti andmebaasis avaldamist. Uuringu üksikandmeid hoitakse statistikaameti andmeserverites ja need ei ole avalikult kättesaadavad. Küsitluse tulemused avaldatakse ainult koondandmetena. Majanduskoostöö ja arengu organisatsioonile (OECD) ja ÜRO turismiorganisatsioonile (UN Tourism) edastatakse agregeeritud andmeid päringu korras.
turismivaldkonna lehelt,
turismivaldkonna juhtimislaualt,
Eurostati turismivaldkonna lehelt,
ELi turismivaldkonna lehelt,
majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni andmebaasist ja
turismivaldkonna ülemaailmselt juhtimislaualt.
Uuringu andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.
Andmed edastatakse lepingu alusel kord kvartalis Eesti Pangale.
Andmete kogumist ja edastust Eurostatile reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011. Uuringu andmed agregeeritud kujul edastatakse Eurostatile kord aastas. Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna. Andmete edastamise tähtaeg on 30. juuni ehk 3 kuud pärast statistikaameti andmebaasis avaldamist. Uuringu üksikandmeid hoitakse statistikaameti andmeserverites ja need ei ole avalikult kättesaadavad. Küsitluse tulemused avaldatakse ainult koondandmetena. Majanduskoostöö ja arengu organisatsioonile (OECD) ja ÜRO turismiorganisatsioonile (UN Tourism) edastatakse agregeeritud andmeid päringu korras.
Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 123 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Metoodikadokumendid (S.10.6)
Eurostati metoodikajuhend: Methodological manual for tourism statistics.
Turismiuuringus järgitakse nimetatud käsiraamatut võimaluse piires. Metoodikat kirjeldavad ka õigusaktid (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") ning nende järgimine on kohustuslik.
Turismiuuringus järgitakse nimetatud käsiraamatut võimaluse piires. Metoodikat kirjeldavad ka õigusaktid (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") ning nende järgimine on kohustuslik.
Kvaliteedidokumendid (S.10.7)
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Eurostatile saadetud kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.
Eurostatile saadetud kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.
Statistiline töötlemine
Lähteandmed (S.18.1)
Turismiuuringu valim koostatakse rahvastiku statistilise registri isikkooseisu põhjal ning kontaktandmed saadakse rahvastikuregistrist.
Freimi isikud jaotatakse kolme kihti:
- viis suuremat maakonda + pealinn (Tallinn, Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa);
- väikesed maakonnad (Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa);
- Hiiumaa.
Üldkogumisse kuuluvad vähemalt 15-aastased isikud. Objektide arv iga-aastases valimis on 10 000 isikut, kvartaalses valimis 2500 isikut. Väljavõtu viis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi.
Statistikaameti rahvastikubaasist, mis sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit haridusandmeid, saadakse andmed isiku kõrgeima lõpetatud hariduse kohta (riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL 2011)).
Freimi isikud jaotatakse kolme kihti:
- viis suuremat maakonda + pealinn (Tallinn, Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa);
- väikesed maakonnad (Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa);
- Hiiumaa.
Üldkogumisse kuuluvad vähemalt 15-aastased isikud. Objektide arv iga-aastases valimis on 10 000 isikut, kvartaalses valimis 2500 isikut. Väljavõtu viis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi.
Statistikaameti rahvastikubaasist, mis sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit haridusandmeid, saadakse andmed isiku kõrgeima lõpetatud hariduse kohta (riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL 2011)).
Andmete kogumise sagedus (S.18.2)
Alates 2016. aastast toimub küsitlus iga kuu. Ööbimisega välisreise puudutavad küsimused on eelneva kahe kuu jooksul lõppenud reiside ning ööbimisega sisereise puudutavad küsimused eelneval kuul lõppenud reiside kohta.
Ööbimiseta reise puudutavad küsimused on samuti eelneva kuu kohta.
Ööbimiseta reise puudutavad küsimused on samuti eelneva kuu kohta.
Andmete kogumine (S.18.3)
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.
2014. aastal koguti isikutelt selle uuringu raames andmeid telefoniküsitlusega (CATI), 2015. aastast alates CATI ja silmast silma küsitlusega (CAPI).
2019. aastast alates kogutakse andmeid ka veebiküsitlusega (CAWI). 2021. aastast on küsitlusele võimalik vastata telefonitsi (CATI) ja veebis (CAWI).
Selles uuringus kogutakse andmeid
- veebiküsitlusega iga kuu esimesel nädalal,
- telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse) alates kuu teisest nädalast. Alates 2022. aastast kogutakse telefoniküsitlusega andmeid kuu esimesel nädalal ka nendelt vastajatelt, kelle e-posti aadress on teadmata.
Andmekogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Selle töö raames kogutakse andmeid kuuküsimustikuga 1319 "Turismiuuring".
Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles.
Küsimustikus on rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle.
Range kontroll – olukord, kus andmed on kas ebaloogilised või kohustuslik info puudub ning vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.
Pehme kontroll – olukord, kus tegemist on pigem hoiatusega. Selline viga vajab üle kontrollimist.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.
2014. aastal koguti isikutelt selle uuringu raames andmeid telefoniküsitlusega (CATI), 2015. aastast alates CATI ja silmast silma küsitlusega (CAPI).
2019. aastast alates kogutakse andmeid ka veebiküsitlusega (CAWI). 2021. aastast on küsitlusele võimalik vastata telefonitsi (CATI) ja veebis (CAWI).
Selles uuringus kogutakse andmeid
- veebiküsitlusega iga kuu esimesel nädalal,
- telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse) alates kuu teisest nädalast. Alates 2022. aastast kogutakse telefoniküsitlusega andmeid kuu esimesel nädalal ka nendelt vastajatelt, kelle e-posti aadress on teadmata.
Andmekogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Selle töö raames kogutakse andmeid kuuküsimustikuga 1319 "Turismiuuring".
Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles.
Küsimustikus on rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle.
Range kontroll – olukord, kus andmed on kas ebaloogilised või kohustuslik info puudub ning vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.
Pehme kontroll – olukord, kus tegemist on pigem hoiatusega. Selline viga vajab üle kontrollimist.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.
Andmete valideerimine (S.18.4)
Sisendandmeid kontrollitakse ja vajaduse korral parandatakse etteantud reeglite järgi. Kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelmiste perioodide andmetega, kontrollitakse sisemist sidusust, üldkogumi kaetust ja vastamismäära.
Andmete koostamine (S.18.5)
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse imputeerimist (ehk asendamist) vastavalt etteantud eeskirjadele. Turismiuuringus imputeeritakse reiside kulutusi, leibkonna netosissetulekut ja vastanu haridustaset. Põhiliselt kasutatakse regressioonimputeerimist. Leibkonna netosissetuleku imputeerimisel on kasutusel hot-deck'i meetod.
Turismiuuringus arvutatakse isikukaal ja reisikaal, mille alusel saadakse üldkogumi hinnangud. Isikukaal arvutatakse kolmes etapis:
- disainikaalu arvutus, mis näitab, mitut üldkogumi objekti valimisse kuuluv isik esindab;
- kao kompenseerimine, mille käigus jagatakse disainikaal vastamistõenäosusega;
- kalibreerimine, mis korrigeerib kaoga kompenseeritud kaale selliselt, et kaalude summa peegeldaks soo-vanusjaotuses tegelikke üldkogumi numbreid.
Isikukaalu kasutatakse reisikaalu arvutamiseks. Arvestada tuleb reiside arvuga ning sellega, kas tegemist oli isikliku või tööreisiga.
Arvutatakse ja registritest võetakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
Turismiuuringus arvutatakse isikukaal ja reisikaal, mille alusel saadakse üldkogumi hinnangud. Isikukaal arvutatakse kolmes etapis:
- disainikaalu arvutus, mis näitab, mitut üldkogumi objekti valimisse kuuluv isik esindab;
- kao kompenseerimine, mille käigus jagatakse disainikaal vastamistõenäosusega;
- kalibreerimine, mis korrigeerib kaoga kompenseeritud kaale selliselt, et kaalude summa peegeldaks soo-vanusjaotuses tegelikke üldkogumi numbreid.
Isikukaalu kasutatakse reisikaalu arvutamiseks. Arvestada tuleb reiside arvuga ning sellega, kas tegemist oli isikliku või tööreisiga.
Arvutatakse ja registritest võetakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
Imputeerimise määr (S.18.5.1)
Imputeerimismäärad 2023. aastal:
sissetulek – 36%;
kogukulutused – 5%;
F24 kulutused transpordile – 17%;
F25 kulutused majutusele – 30%;
F26 kulutused toidule ja joogile – 20%;
F27 muud kulutused – 14%;
F28 kulutused püsikaupadele ja väärisesemetele – 27%.
Püsikaupadele tehtud kulutuste imputeerimismäär kõigub aastate jooksul tugevasti väärtuste vähese arvu tõttu ning võib küsimustiku tõttu olla üsna kõrge. Püsikaupadele tehtud kulutused on osa muudest kulutustest ja neid küsitakse ainult juhul, kui muude kulutuste summa ületab 300 eurot. Paljudel juhtudel ei tea andmeesitajad püsikaupadele kulutatud summat või tundub püsikaupade tuvastamine keeruline.
sissetulek – 36%;
kogukulutused – 5%;
F24 kulutused transpordile – 17%;
F25 kulutused majutusele – 30%;
F26 kulutused toidule ja joogile – 20%;
F27 muud kulutused – 14%;
F28 kulutused püsikaupadele ja väärisesemetele – 27%.
Püsikaupadele tehtud kulutuste imputeerimismäär kõigub aastate jooksul tugevasti väärtuste vähese arvu tõttu ning võib küsimustiku tõttu olla üsna kõrge. Püsikaupadele tehtud kulutused on osa muudest kulutustest ja neid küsitakse ainult juhul, kui muude kulutuste summa ületab 300 eurot. Paljudel juhtudel ei tea andmeesitajad püsikaupadele kulutatud summat või tundub püsikaupade tuvastamine keeruline.
Korrigeerimine (S.18.6)
Ei korrigeerita
Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)
Ei korrigeerita
Kiirviited
Ava kõik atribuudid
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Piret Pukk
Kontaktisiku ametinimetus: Sotsiaalstatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: piret.pukk@stat.ee
Telefon: 5302 1164
Metaandmete kinnitamise kuupäev 09.04.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 09.04.2026
Eesmärk
Statistikatöö eesmärk on koguda infot Eesti elanike reisimise kohta ning saada objektiivset ja võrreldavat turismistatistikat Euroopa riikide vahel, mis aitab suurendada turismisektori potentsiaali tulevikus. Selleks, et planeerida tegevusi riigi konkurentsivõime tugevdamiseks ning turismisektori olukorra hindamiseks, on vaja adekvaatset statistikat reiside, turistide, reisikulutuste ning turismist majandusele tuleneva kasu kohta.
Statistika esitus
Andmete kirjeldus (S.3.1)
Eesti elanike ööbimisega sisereisid ja välisreisid peaeesmärgi, reisikorralduse, peamise sihtkoha ja reisi kestuse järgi;
Eesti elanike sisereisidel ja välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi;
Eesti elanike ööbimisega sisereiside ja välisreiside kulutused reisi peaeesmärgi, kulu liigi ja tüübi järgi
Eesti elanike sisereisidel ja välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi;
Eesti elanike ööbimisega sisereiside ja välisreiside kulutused reisi peaeesmärgi, kulu liigi ja tüübi järgi
Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)
Kaetud sektorid (S.3.3)
Ei ole rakendatav
Mõisted ja määratlused (S.3.4)
Hotell ja hotellilaadne majutusettevõte – hotell, motell, külalistemaja. Sellesse kategooriasse kuuluvates majutusettevõtetes pakutakse igapäevast tubade koristamist ja voodi korrastamist ning majutusettevõte võib pakkuda mitmesuguseid lisateenuseid (toitlustusteenus, parkimis- ja pesumajateenus, võimalus kasutada ujumisbasseini, võimlat, konverentsiruume, ruume vaba aja veetmiseks jms).
Majutus laagriplatsil, vagunelamute ja haagissuvilate platsil – lühiajaline majutus laagriplatsidel, haagissuvilate parkimisplatsidel, kalapüügi- ja jahilaagrites, terviselaagrites jms vaba aja veetmise laagrites; vabaajasõidukitele parkimisvõimaluse pakkumine, varjualused ja välilaagrid telkimiseks ja/või magamiskotis ööbimiseks
Muu tasuline majutus – majutus kämpingus, puhkemajas, puhkekodus, hostelis, kodumajutus, külaliskorter, jahisadam jms. Lisateenuseid pakutakse piiratud mahus.
Muu isiklik reis – sanatooriumireis jm tervist edendav reis, usureis, palverännak jm. Muu isiklik reis on ka õppereis, kui see ei ole seotud tööga.
Puhkusereis – isiklik reis vaba aja või puhkuse eesmärgil. Sh lõõgastav reis, harrastuse, kunsti või spordiga tegelemise reis, kultuuri- ja meelelahutusürituste reis.
Reis – tööreis (koosolekud, konverentsid, seminarid, täienduskoolitus jne), mitteregulaarne sugulaste ja tuttavate külastamine (sünnipäevad, pulmad, matused, koolilõpetamised, muud perekondlikud tähtpäevad; talgud jne), kultuuriürituste (kontserdid, teatrietendused, spordivõistlused jm) külastamine, puhkusereis (randa, suusatama, veekeskusse jm), ostureis; suvilas, maakodus, vanemate või laste juures käimine, kui vaatlusalusel perioodil tehakse seda harvemini kui kord nädalas
Reisimine – inimeste liikumine väljapoole tavakeskkonda puhkuse, töö, kultuurilisel või muul eesmärgil ja viibimine seal ühtejärge kuni aasta. Reisimiseks ei loeta reise, mis on seotud töötamisega välismaal kauem kui aasta, ning töötamist rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnas (nt kruiisilaeva töötajad, kaugsõiduautojuhid).
Tasuta majutus – tasuta eramajutus, sh tasuta majutus pereliikmete, sugulaste või tuttavate juures või endale kuuluvates eluruumides, mis on soetatud puhkuse veetmise eesmärgil, sh osaaja-kasutusõigusega eluruumid
Tavakeskkond – mõistel on kaks mõõdet: geograafiline lähedus ja külastussagedus. Alalise elukoha lähedal asuvad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui neid külastatakse harva. Harjumuspäraselt ja sageli (keskmiselt kord nädalas või sagedamini) külastatavad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui need asuvad elukohast üpris kaugel (ka teises riigis). Ebaregulaarsed nädalalõpu- ja puhkusereisid leibkonna teise (oma või üüri-) koju kuuluvad reisimise alla.
Tuttava või sugulase külastamine – osavõtt perekondlikust üritusest (matused, pulmad, abitööd jms)
Tööreis – konverents, seminar või nõupidamine; koolitus- ja õppereis; näituse või messi külastamine; kontserdil esinemine. Üldjuhul maksab tööreisi eest tööandja või organisatsioon.
Ööbimisega sisereis (siseturism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid oma elukohariigi piires
Ööbimisega sisereisi kulutused – kulutused ühe sisereisi kohta. Siia alla kuuluvad sisereisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed).
Ööbimisega välisreis (väljaminev turism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid väljapoole oma elukohariiki
Ööbimisega välisreisi kulutused – kulutused ühe välisreisi kohta. Siia alla kuuluvad välisreisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed). Siia kuuluvad ka enne välisreisi algust tehtud kulutused.
Ühepäevane reis – ilma ööbimiseta sise- või välisreis
Majutus laagriplatsil, vagunelamute ja haagissuvilate platsil – lühiajaline majutus laagriplatsidel, haagissuvilate parkimisplatsidel, kalapüügi- ja jahilaagrites, terviselaagrites jms vaba aja veetmise laagrites; vabaajasõidukitele parkimisvõimaluse pakkumine, varjualused ja välilaagrid telkimiseks ja/või magamiskotis ööbimiseks
Muu tasuline majutus – majutus kämpingus, puhkemajas, puhkekodus, hostelis, kodumajutus, külaliskorter, jahisadam jms. Lisateenuseid pakutakse piiratud mahus.
Muu isiklik reis – sanatooriumireis jm tervist edendav reis, usureis, palverännak jm. Muu isiklik reis on ka õppereis, kui see ei ole seotud tööga.
Puhkusereis – isiklik reis vaba aja või puhkuse eesmärgil. Sh lõõgastav reis, harrastuse, kunsti või spordiga tegelemise reis, kultuuri- ja meelelahutusürituste reis.
Reis – tööreis (koosolekud, konverentsid, seminarid, täienduskoolitus jne), mitteregulaarne sugulaste ja tuttavate külastamine (sünnipäevad, pulmad, matused, koolilõpetamised, muud perekondlikud tähtpäevad; talgud jne), kultuuriürituste (kontserdid, teatrietendused, spordivõistlused jm) külastamine, puhkusereis (randa, suusatama, veekeskusse jm), ostureis; suvilas, maakodus, vanemate või laste juures käimine, kui vaatlusalusel perioodil tehakse seda harvemini kui kord nädalas
Reisimine – inimeste liikumine väljapoole tavakeskkonda puhkuse, töö, kultuurilisel või muul eesmärgil ja viibimine seal ühtejärge kuni aasta. Reisimiseks ei loeta reise, mis on seotud töötamisega välismaal kauem kui aasta, ning töötamist rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnas (nt kruiisilaeva töötajad, kaugsõiduautojuhid).
Tasuta majutus – tasuta eramajutus, sh tasuta majutus pereliikmete, sugulaste või tuttavate juures või endale kuuluvates eluruumides, mis on soetatud puhkuse veetmise eesmärgil, sh osaaja-kasutusõigusega eluruumid
Tavakeskkond – mõistel on kaks mõõdet: geograafiline lähedus ja külastussagedus. Alalise elukoha lähedal asuvad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui neid külastatakse harva. Harjumuspäraselt ja sageli (keskmiselt kord nädalas või sagedamini) külastatavad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui need asuvad elukohast üpris kaugel (ka teises riigis). Ebaregulaarsed nädalalõpu- ja puhkusereisid leibkonna teise (oma või üüri-) koju kuuluvad reisimise alla.
Tuttava või sugulase külastamine – osavõtt perekondlikust üritusest (matused, pulmad, abitööd jms)
Tööreis – konverents, seminar või nõupidamine; koolitus- ja õppereis; näituse või messi külastamine; kontserdil esinemine. Üldjuhul maksab tööreisi eest tööandja või organisatsioon.
Ööbimisega sisereis (siseturism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid oma elukohariigi piires
Ööbimisega sisereisi kulutused – kulutused ühe sisereisi kohta. Siia alla kuuluvad sisereisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed).
Ööbimisega välisreis (väljaminev turism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid väljapoole oma elukohariiki
Ööbimisega välisreisi kulutused – kulutused ühe välisreisi kohta. Siia alla kuuluvad välisreisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed). Siia kuuluvad ka enne välisreisi algust tehtud kulutused.
Ühepäevane reis – ilma ööbimiseta sise- või välisreis
Statistiline üksus (S.3.5)
Turismis osalemise kohta andmete kogumisel on statistiline üksus isik;
turismireiside ja ühepäevareiside kohta andmete kogumisel on statistiline üksus isiku reis.
turismireiside ja ühepäevareiside kohta andmete kogumisel on statistiline üksus isiku reis.
Statistiline üldkogum (S.3.6)
Üldkogumisse kuuluvad Eesti alalised tavaleibkondade elanikud vanuses vähemalt 15 aastat. Uuringusse ei kaasata institutsioonides elavaid isikuid, et parandada Eesti ja Eurostati andmete võrreldavust. Institutsioonides viibijad on näiteks vanglas, haiglas, ajateenistuses vms asutuses viibivad isikud.
Vaadeldav piirkond (S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus (S.3.8)
2006–…
Aastaandmed avaldatakse eelneva aasta kohta, kvartaliandmed eelneva kvartali kohta.
Aastaandmed avaldatakse eelneva aasta kohta, kvartaliandmed eelneva kvartali kohta.
Baasperiood (S.3.9)
Ei ole rakendatav
Õiguslik alus
Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)
Riikliku statistika seadus;
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1681, 1. august 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat, kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 253/2013, 15. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 II lisa seoses muudatustega edastatavate muutujate ja jaotuste osas, mis tehti pärast rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) läbivaatamist (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1051/2011, 20. oktoober 2011, millega rakendatakse Euroopa turismistatistikat käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011 seoses kvaliteediandmete struktuuriga ja andmete edastamisega (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011, 6. juuli 2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1179, 16. juuli 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 andmeedastuse koondtabelite ja mikroandmefailide osas (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 81/2013, 29. jaanuar 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 seoses andmete edastamiseks kasutatavate mikroandmefailidega (EMPs kohaldatav tekst).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1681, 1. august 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat, kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 253/2013, 15. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 II lisa seoses muudatustega edastatavate muutujate ja jaotuste osas, mis tehti pärast rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) läbivaatamist (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1051/2011, 20. oktoober 2011, millega rakendatakse Euroopa turismistatistikat käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011 seoses kvaliteediandmete struktuuriga ja andmete edastamisega (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011, 6. juuli 2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1179, 16. juuli 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 andmeedastuse koondtabelite ja mikroandmefailide osas (EMPs kohaldatav tekst);
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 81/2013, 29. jaanuar 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 seoses andmete edastamiseks kasutatavate mikroandmefailidega (EMPs kohaldatav tekst).
Andmete jagamine (S.6.2)
Iga avaldamisega koos edastatakse Eesti Pangale nende tellitud andmefailid, hiljemalt kvartali andmete avaldamise kuu viimaseks kuupäevaks.
Kättesaadavus
Pressiteated (S.10.1)
Kord aastas (märtsis) avaldatakse pressiteade "Eesti elanike reisimine". Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Väljaanded (S.10.2)
Ei avaldata
Andmebaas (S.10.3)
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus / Turism, majutus ja toitlustus / Eesti elanike reisimine tabelites.
Kvartaalselt avaldatakse järgmisi tabeleid:
TU51: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi (kvartalid);
TU54: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi (kvartalid);
TU551: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi (kvartalid);
TU56: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid);
TU63: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi (kvartalid);
TU661: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid).
Aastaselt avaldatakse järgmisi tabeleid:
TU510: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi;
TU530: Elanike ööbimisega sisereisid peamise sihtkoha järgi;
TU540: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi;
TU550: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi;
TU552: Elanike ööbimisega sise- ja välisreiside kulutused kulu tüübi järgi;
TU560: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi;
TU630: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi;
TU660: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi.
Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabeleid vt kirjeldusatribuudist "Võrreldavate aegridade pikkus".
Kvartaalselt avaldatakse järgmisi tabeleid:
TU51: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi (kvartalid);
TU54: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi (kvartalid);
TU551: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi (kvartalid);
TU56: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid);
TU63: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi (kvartalid);
TU661: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid).
Aastaselt avaldatakse järgmisi tabeleid:
TU510: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi;
TU530: Elanike ööbimisega sisereisid peamise sihtkoha järgi;
TU540: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi;
TU550: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi;
TU552: Elanike ööbimisega sise- ja välisreiside kulutused kulu tüübi järgi;
TU560: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi;
TU630: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi;
TU660: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi.
Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabeleid vt kirjeldusatribuudist "Võrreldavate aegridade pikkus".
Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)
Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 1574 korda, 2024. aastal 2172 korda, 2023. aastal 1552 korda, 2022. aastal 1525 korda, 2021. aastal 1594 korda, 2020. aastal 2726 korda.
Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud. Arvestatud on ainult aktiivseid ehk avaldatavaid andmetabeleid.
Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud. Arvestatud on ainult aktiivseid ehk avaldatavaid andmetabeleid.
Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna.
Muu levitamine (S.10.5)
Turismistatistikat leiab ka
turismivaldkonna lehelt,
turismivaldkonna juhtimislaualt,
Eurostati turismivaldkonna lehelt,
ELi turismivaldkonna lehelt,
majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni andmebaasist ja
turismivaldkonna ülemaailmselt juhtimislaualt.
Uuringu andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.
Andmed edastatakse lepingu alusel kord kvartalis Eesti Pangale.
Andmete kogumist ja edastust Eurostatile reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011. Uuringu andmed agregeeritud kujul edastatakse Eurostatile kord aastas. Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna. Andmete edastamise tähtaeg on 30. juuni ehk 3 kuud pärast statistikaameti andmebaasis avaldamist. Uuringu üksikandmeid hoitakse statistikaameti andmeserverites ja need ei ole avalikult kättesaadavad. Küsitluse tulemused avaldatakse ainult koondandmetena. Majanduskoostöö ja arengu organisatsioonile (OECD) ja ÜRO turismiorganisatsioonile (UN Tourism) edastatakse agregeeritud andmeid päringu korras.
turismivaldkonna lehelt,
turismivaldkonna juhtimislaualt,
Eurostati turismivaldkonna lehelt,
ELi turismivaldkonna lehelt,
majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni andmebaasist ja
turismivaldkonna ülemaailmselt juhtimislaualt.
Uuringu andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.
Andmed edastatakse lepingu alusel kord kvartalis Eesti Pangale.
Andmete kogumist ja edastust Eurostatile reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011. Uuringu andmed agregeeritud kujul edastatakse Eurostatile kord aastas. Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna. Andmete edastamise tähtaeg on 30. juuni ehk 3 kuud pärast statistikaameti andmebaasis avaldamist. Uuringu üksikandmeid hoitakse statistikaameti andmeserverites ja need ei ole avalikult kättesaadavad. Küsitluse tulemused avaldatakse ainult koondandmetena. Majanduskoostöö ja arengu organisatsioonile (OECD) ja ÜRO turismiorganisatsioonile (UN Tourism) edastatakse agregeeritud andmeid päringu korras.
Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 89 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Metoodikadokumendid (S.10.6)
Eurostati metoodikajuhend: Methodological manual for tourism statistics.
Turismiuuringus järgitakse nimetatud käsiraamatut võimaluse piires. Metoodikat kirjeldavad ka õigusaktid (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") ning nende järgimine on kohustuslik.
Turismiuuringus järgitakse nimetatud käsiraamatut võimaluse piires. Metoodikat kirjeldavad ka õigusaktid (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") ning nende järgimine on kohustuslik.
Kvaliteedidokumendid (S.10.7)
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Eurostatile saadetud kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.
Eurostatile saadetud kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.
Statistiline töötlemine
Lähteandmed (S.18.1)
Turismiuuringu valim koostatakse rahvastiku statistilise registri isikkooseisu põhjal ning kontaktandmed saadakse rahvastikuregistrist.
Freimi isikud jaotatakse kolme kihti:
- viis suuremat maakonda + pealinn (Tallinn, Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa);
- väikesed maakonnad (Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa);
- Hiiumaa.
Üldkogumisse kuuluvad vähemalt 15-aastased isikud. Objektide arv iga-aastases valimis on 10 000 isikut, kvartaalses valimis 2500 isikut. Väljavõtu viis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi.
Statistikaameti rahvastikubaasist, mis sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit haridusandmeid, saadakse andmed isiku kõrgeima lõpetatud hariduse kohta (riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL 2011)).
Freimi isikud jaotatakse kolme kihti:
- viis suuremat maakonda + pealinn (Tallinn, Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa);
- väikesed maakonnad (Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa);
- Hiiumaa.
Üldkogumisse kuuluvad vähemalt 15-aastased isikud. Objektide arv iga-aastases valimis on 10 000 isikut, kvartaalses valimis 2500 isikut. Väljavõtu viis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi.
Statistikaameti rahvastikubaasist, mis sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit haridusandmeid, saadakse andmed isiku kõrgeima lõpetatud hariduse kohta (riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL 2011)).
Andmete kogumise sagedus (S.18.2)
Alates 2016. aastast toimub küsitlus iga kuu. Ööbimisega välisreise puudutavad küsimused on eelneva kahe kuu jooksul lõppenud reiside ning ööbimisega sisereise puudutavad küsimused eelneval kuul lõppenud reiside kohta.
Ööbimiseta reise puudutavad küsimused on samuti eelneva kuu kohta.
Ööbimiseta reise puudutavad küsimused on samuti eelneva kuu kohta.
Andmete kogumine (S.18.3)
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.
2014. aastal koguti isikutelt selle uuringu raames andmeid telefoniküsitlusega (CATI), 2015. aastast alates CATI ja silmast silma küsitlusega (CAPI).
2019. aastast alates kogutakse andmeid ka veebiküsitlusega (CAWI). 2021. aastast on küsitlusele võimalik vastata telefonitsi (CATI) ja veebis (CAWI).
Selles uuringus kogutakse andmeid
- veebiküsitlusega iga kuu esimesel nädalal,
- telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse) alates kuu teisest nädalast. Alates 2022. aastast kogutakse telefoniküsitlusega andmeid kuu esimesel nädalal ka nendelt vastajatelt, kelle e-posti aadress on teadmata.
Andmekogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Selle töö raames kogutakse andmeid kuuküsimustikuga 1319 "Turismiuuring".
Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles.
Küsimustikus on rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle.
Range kontroll – olukord, kus andmed on kas ebaloogilised või kohustuslik info puudub ning vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.
Pehme kontroll – olukord, kus tegemist on pigem hoiatusega. Selline viga vajab üle kontrollimist.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.
2014. aastal koguti isikutelt selle uuringu raames andmeid telefoniküsitlusega (CATI), 2015. aastast alates CATI ja silmast silma küsitlusega (CAPI).
2019. aastast alates kogutakse andmeid ka veebiküsitlusega (CAWI). 2021. aastast on küsitlusele võimalik vastata telefonitsi (CATI) ja veebis (CAWI).
Selles uuringus kogutakse andmeid
- veebiküsitlusega iga kuu esimesel nädalal,
- telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse) alates kuu teisest nädalast. Alates 2022. aastast kogutakse telefoniküsitlusega andmeid kuu esimesel nädalal ka nendelt vastajatelt, kelle e-posti aadress on teadmata.
Andmekogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Selle töö raames kogutakse andmeid kuuküsimustikuga 1319 "Turismiuuring".
Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles.
Küsimustikus on rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle.
Range kontroll – olukord, kus andmed on kas ebaloogilised või kohustuslik info puudub ning vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.
Pehme kontroll – olukord, kus tegemist on pigem hoiatusega. Selline viga vajab üle kontrollimist.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.
Andmete valideerimine (S.18.4)
Sisendandmeid kontrollitakse ja vajaduse korral parandatakse etteantud reeglite järgi. Kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelmiste perioodide andmetega, kontrollitakse sisemist sidusust, üldkogumi kaetust ja vastamismäära.
Andmete koostamine (S.18.5)
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse imputeerimist (ehk asendamist) vastavalt etteantud eeskirjadele. Turismiuuringus imputeeritakse reiside kulutusi, leibkonna netosissetulekut ja vastanu haridustaset. Põhiliselt kasutatakse regressioonimputeerimist. Leibkonna netosissetuleku imputeerimisel on kasutusel hot-deck'i meetod.
Turismiuuringus arvutatakse isikukaal ja reisikaal, mille alusel saadakse üldkogumi hinnangud. Isikukaal arvutatakse kolmes etapis:
- disainikaalu arvutus, mis näitab, mitut üldkogumi objekti valimisse kuuluv isik esindab;
- kao kompenseerimine, mille käigus jagatakse disainikaal vastamistõenäosusega;
- kalibreerimine, mis korrigeerib kaoga kompenseeritud kaale selliselt, et kaalude summa peegeldaks soo-vanusjaotuses tegelikke üldkogumi numbreid.
Isikukaalu kasutatakse reisikaalu arvutamiseks. Arvestada tuleb reiside arvuga ning sellega, kas tegemist oli isikliku või tööreisiga.
Arvutatakse ja registritest võetakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
Turismiuuringus arvutatakse isikukaal ja reisikaal, mille alusel saadakse üldkogumi hinnangud. Isikukaal arvutatakse kolmes etapis:
- disainikaalu arvutus, mis näitab, mitut üldkogumi objekti valimisse kuuluv isik esindab;
- kao kompenseerimine, mille käigus jagatakse disainikaal vastamistõenäosusega;
- kalibreerimine, mis korrigeerib kaoga kompenseeritud kaale selliselt, et kaalude summa peegeldaks soo-vanusjaotuses tegelikke üldkogumi numbreid.
Isikukaalu kasutatakse reisikaalu arvutamiseks. Arvestada tuleb reiside arvuga ning sellega, kas tegemist oli isikliku või tööreisiga.
Arvutatakse ja registritest võetakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
Imputeerimise määr (S.18.5.1)
Imputeerimismäärad 2024. aastal:
sissetulek – 46%;
kogukulutused – 5%;
F24 kulutused transpordile – 18%;
F25 kulutused majutusele – 30%;
F26 kulutused toidule ja joogile – 19%;
F27 muud kulutused – 15%;
F28 kulutused püsikaupadele ja väärisesemetele – 49%.
Püsikaupadele tehtud kulutuste imputeerimismäär kõigub aastate jooksul tugevasti väärtuste vähese arvu tõttu ning võib küsimustiku tõttu olla üsna kõrge. Püsikaupadele tehtud kulutused on osa muudest kulutustest ja neid küsitakse ainult juhul, kui muude kulutuste summa ületab 300 eurot. Paljudel juhtudel ei tea andmeesitajad püsikaupadele kulutatud summat või tundub püsikaupade tuvastamine keeruline.
sissetulek – 46%;
kogukulutused – 5%;
F24 kulutused transpordile – 18%;
F25 kulutused majutusele – 30%;
F26 kulutused toidule ja joogile – 19%;
F27 muud kulutused – 15%;
F28 kulutused püsikaupadele ja väärisesemetele – 49%.
Püsikaupadele tehtud kulutuste imputeerimismäär kõigub aastate jooksul tugevasti väärtuste vähese arvu tõttu ning võib küsimustiku tõttu olla üsna kõrge. Püsikaupadele tehtud kulutused on osa muudest kulutustest ja neid küsitakse ainult juhul, kui muude kulutuste summa ületab 300 eurot. Paljudel juhtudel ei tea andmeesitajad püsikaupadele kulutatud summat või tundub püsikaupade tuvastamine keeruline.
Korrigeerimine (S.18.6)
Ei korrigeerita
Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)
Ei korrigeerita