Transporditaristu

Statistika eesmärk on anda teavet Eesti riigimaanteede, raudteede, laevatatavate siseveeteede ja lennumarsruutide kohta.

Administratiivandmetel põhinev töö

Riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi;

avaliku raudtee peateede pikkus raudtee liigi järgi;

laevatatavate siseveeteede pikkus;

lennumarsruutide kogupikkus

Selles töös ei kasutata andmete kogumisel, töötlemisel ega avaldamisel ühtegi klassifikaatorit.

Veondus

Avalik raudtee – raudtee-ettevõtja raudteetaristu, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras

Automaatblokeering – rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja foorid edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.

Elektrifitseeritud raudtee – elektertransporti võimaldava kontaktvõrgu või kontaktrööpaga varustatud rööbastee

Jaam (raudteejaam) – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab ronge vastu võtta ja ära saata, korraldada rongide vahetust ning möödasõidu ja vastava tehnilise varustatuse korral ka manöövritöid, veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone

Kõrvalmaantee – maantee, mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega

Laevatatav siseveetee – veekogu, mis ei ole mere osa ja mis on oma looduslike või tehislike omaduste tõttu eelkõige siseveelaevadaga laevatatav. Mõiste hõlmab nii laevatatavaid jõgesid, järvi, kanaleid kui ka estuaare.

Lennumarsruut – kindlaksmääratud teekond lennuliikluse suunamiseks

Peatee – katkematult ühest lõpp-punktist teise kulgeva rongiliini moodustav rööbastee, mis ühendab jaamu, tariifinimestikes kaupade peale- või mahalaadimise või reisijate pealetuleku- või mahaminekukohtadena näidatud eraldi asuvaid punkte

Poolautomaatblokeering – poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mis võimaldab naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise blokksignaali „nõusolek” olemasolul avada väljasõidusignaali ja saata rongi jaamavahele

Põhimaantee – maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega

Ramp ja ühendustee – liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks eri- või samatasandiliste teede ristumisalale ehitatud rajatis

Raudtee – maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist koosnev tee pealisehitus

Raudtee kogupikkus – kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalikuks kasutamiseks määratud raudteede (edaspidi avalik raudtee) võrgustikuga, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud depoosse või tehnohooldepunkti sissesõiduks ja neist väljasõiduks (depooteed), ja muud vedu toetava või abistava iseloomuga raudteed

Raudteeületuskoht – raudtee samatasandiline ristumiskoht tee või tänavaga (tee – raudteestatistikas igasugune avalik või eramaantee, tänav või kiirtee, sealhulgas jalg- ja jalgrattatee)

Reguleerimata raudteeületuskoht – varustatud ainult liiklusmärkidega

Reguleeritud raudteeületuskoht – varustatud peale liiklusmärkide fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga või mõnega neist

Reisirongide peatuskoht – nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatuskoht jaamavahel

Tugimaantee – maantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega

Liiklustee

Riigimaanteed;

avalikud raudteed;

laevatatavad siseveeteed;

lennumarsruudid

Kogu Eesti

1980–…

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, st 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2024. aastat.

Ei ole rakendatav

Veoteede pikkus – kilomeeter

Aasta

Riikliku statistika seadus

Kokkulepped on tehtud järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonidega: Eurostat, OECD, UNECE, rahvusvaheline transpordifoorun (ITF), rahvusvaheline maanteeliit (IRF)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Selles töös konfidentsiaalsuspõhimõtteid ei rakendata, sest üksikandmeid ei kasutata (tegemist on koondandmetega).

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Transport Transporditaristu kõikides tabelites:

KVT02: Liiklusteede pikkus, 31. detsember;

KVT022: Riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi, 31. detsember;

KVT026: Raudteeliiklusregistris registreeritud raudteed.

Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabelid:

KVT024: Riigimaanteede pikkus maakonna järgi, 31. detsember (2004–2015);

KVT03: Linnatänavate võrk haldusüksuse järgi, 31. detsember (2001–2008);

KVT04: Sildade ja viaduktide arv tee liigi ja maakonna järgi, 31. detsember (2001–2015);

KVT05: Kohalike maanteede ja tänavate pikkus haldusüksuse järgi, 31. detsember (2000–2008);

KVT06: Kohalikud sillad ja viaduktid haldusüksuse järgi, 31. detsember (2000–2008);

KVT08: Linnatänavate teehoiukulud ja investeeringud haldusüksuse järgi, 31. detsember (2008);

KVT09: Kohalike teede teehoiukulud ja investeeringud haldusüksuse järgi, 31. detsember (2008);

KVT1: Riigimaanteede sildade olem teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT10: Riigimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT11: Põhimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT12: Tugimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT13: Kõrvalmaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT14: Linna- ja vallavalitsuse kaugus maakonnakeskusest ja tallinnast, 2003;

KVT21: Gaasijaotustorustik liigi järgi, 31. Detsember (2002–2016);

KVT22: Siirdetorustik liigi järgi (1994–2001).

Tööga seotud uuendatavaid andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 178 korda, 2023. aastal 211 korda, 2022. aastal 289 korda, 2021. aastal 341 korda, 2020. aastal 504 korda.

Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Statistikaametile laekuvad koondandmed, üksikandmeid ei kasutata.

Eurostatile edastatakse andmed küsimustikuga "Eurostat/OECD/UNECE Common Questionnaire" EDAMISe andmeedastuskanali kaudu kord aastas.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 43 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Transpordistatistika sõnastik, mille on koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Eestis on andmete peamised kasutajad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kliimaministeerium.

Rahvusvahelisel tasandil on peamised andmekasutajad Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), ÜRO Euroopa majanduskomisjon (UNECE), majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), rahvusvaheline transpordifoorum (ITF) ja rahvusvaheline maanteeliit (IRF)

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmed on täielikud, vastates Eurostati, OECD ja UNECE transpordi ühisküsimustiku määratlustele.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Üldkogumi objektide kohta on registrites täielik teave olemas, seega kaetuse viga puudub.

Andmeid valideerib nende valdaja.

Ei ole rakendatav

Andmeid valideerib nende valdaja.

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse 120 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 120 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 120 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 120 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad, vastates Eurostati, OECD ja UNECE transpordi ühisküsimustiku määratlustele.

KVT02: Liiklusteede pikkus, 31. detsember – ajaliselt võrreldav alates 1980. aastast;

KVT022: Riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi, 31. detsember – ajaliselt võrreldav alates 2004. aastast;

KVT026: Raudteeliiklusregistris registreeritud raudteed – ajaliselt võrreldav alates 2009. aastast.

KVT02: Liiklusteede pikkus, 31. detsember – võrreldavate vaatlusperioodide arv 37;

KVT022: Riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi, 31. detsember – võrreldavate vaatlusperioodide arv 21;

KVT026: Raudteeliiklusregistris registreeritud raudteed, 31. detsember – võrreldavate vaatlusperioodide arv 16.



Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabelid:

KVT024: Riigimaanteede pikkus maakonna järgi, 31. detsember (2004–2015) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 12,

KVT03: Linnatänavate võrk haldusüksuse järgi, 31. detsember (2001–2008) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 8;

KVT04: Sildade ja viaduktide arv tee liigi ja maakonna järgi, 31. detsember (2001–2015) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 15;

KVT05: Kohalike maanteede ja tänavate pikkus haldusüksuse järgi, 31. detsember (2000–2008) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 9;

KVT06: Kohalikud sillad ja viaduktid haldusüksuse järgi, 31. detsember (2000–2008) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 9;

KVT08: Linnatänavate teehoiukulud ja investeeringud haldusüksuse järgi, 31. detsember (2008) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 1;

KVT09: Kohalike teede teehoiukulud ja investeeringud haldusüksuse järgi, 31. detsember (2008) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 1;

KVT1: Riigimaanteede sildade olem teedevalitsuse järgi (1997–2002 – võrreldavate vaatlusperioodide arv 6;

KVT10: Riigimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 6;

KVT11: Põhimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 6;

KVT12: Tugimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 6;

KVT13: Kõrvalmaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 6;

KVT14: Linna- ja vallavalitsuse kaugus maakonnakeskusest ja tallinnast, 2003 – võrreldavate vaatlusperioodide arv 1;

KVT21: Gaasijaotustorustik liigi järgi, 31. Detsember (2002–2016) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 15;

KVT22: Siirdetorustik liigi järgi (1994–2001) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 8.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 4 tundi (2024. aasta andmed).

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Revideerimine tähendab siin andmeesitajalt saadud andmete parandamist. Parandada võidakse kahe viimase aasta andmeid.

2018. aasta andmed kattega riigimaanteede pikkuse kohta on revideeritud 23.04.2020.

Ei arvutata

Statistikatöö andmed põhinevad administratiivandmeallikatel. Tehnilise järelevalve ametilt saadakse riikliku raudteeliiklusregistri andmed raudteede kohta. Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“.

Transpordiametilt saadakse teeregistri riigimaanteede andmed, siseveeteede ning lennuteede andmed.

Aasta

Tehnilise järelvalve amet teeb väljavõtte tema hallatavast raudteeregistrist ja edastab meile andmed riikliku statistika küsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“.

Transpordiametilt saadakse teeregistri riigimaanteede andmed, siseveeteede ning lennuteede andmed.

Andmeid valideerib nende valdaja.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. Kuna tegemist on koondandmetega, avaldatakse need üldjuhul samal kujul, nagu kogutakse.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmete väärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.

Kuni 2018. aastani oli kasutusel ka küsimustik "Gaasitorustikud".