Innovatsioon ettevõtetes

Statistikatöö eesmärk on anda teavet ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta.

Mitmel allikal põhinev töö

Innovaatilise tegevuse liigi, tegevusala ja suurusgrupi järgi hinnatakse ettevõtete 1) innovaatilisust, 2) uuenduste väljatöötajaid (ettevõttesiseselt, koostöös teiste ettevõtetega jne), 3) strateegilisi fookuseid, 4) tegevusi intellektuaalomandiga, 5) koostööd partneritega innovatsiooni valdkonnas, 6) kontserni kuuluvust, 7) müügitulu uutelt toodetelt, 8) rahastusallikaid innovatsiooni ja teadustöö tegemiseks, 9) kululiike innovatsioonile, 10) kliimamuutuste mõju ja keskkonnauuendusi, 11) põhjuseid, miks ei ole tehtud rohkem uuendustegevusi.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008);

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

EMTAK 2008 osad 05–33, 35–39, 46, 49–53, 58–66, 71–73.

Vähemalt 10 hõivatuga ettevõtted Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi.

Uuringusse kuuluvad sektorid:

• mäetööstus;
• töötlev tööstus;
• elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
• veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus;
• hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
• veondus ja laondus;
• info ja side;
• finants- ja kindlustustegevus;
• arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs; teadus- ja arendustegevus; reklaamindus ja turu-uuringud.

Administratiivse uuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul juurutas äriprotsessi tugitegevuse, mis hõlmab raamatupidamist, arvepidamist, auditeerimist, makseid, finants-, kindlustus-, hanke- ja sisseostutegevust või täiustas neid

Ainult tooteuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodil tõi turule uue toote või täiustas toodet (kaup või teenus), mis erineb oluliselt ettevõtte varasematest toodetest või teenustest. Muud uuendustegevust pole siin arvesse võetud.

Ainult protsessiuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul juurutas kaupade tootmise või teenuse osutamise uue põhiprotsessi või äriprotsessi uue tugitegevuse (nt logistika, info- ja sidetehnoloogia, raamatupidamine või ostuprotsess, äriprotsessi korraldus, töökorraldus, inimvara juhtime või turundus) või täiustas neid. Muud uuendustegevust pole siin arvesse võetud.

Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul arendas teadus- ja arendustegevust ettevõttes peamiselt oma vahenditega. Teadus- ja arendustegevus on loov süstemaatiline töö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning neid rakendada. Töö on uudne ja selle algetapil pole teaduslikule või tehnoloogilisele probleemile lahendust. Teadus- ja arendustegevus peab vastama viiele põhikriteeriumile: toote või protsessi uudsus (tegevusalal, Eestis, maailmas), loomingulisus, tulemusele jõudmine ei ole kindel, süsteemsus ja siiratavus (lahendust on võimalik ka mujal kasutada).

Euroopa Liidu (EL) muudelt institutsioonidelt saadud rahaline toetus – ELi institutsioonide otsetoetused, mida ei saada riigieelarve kaudu. Tõukefondide kaasrahastatud toetused, mida vahendavad ministeeriumid või sihtasutused, kuuluvad riigilt saadud raha hulka.

Info- ja sidetehnoloogia uuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul juurutas äriprotsessi tugitegevuse, mis hõlmab arvutite ja muude elektroonikaseadmete ning -süsteemidega seotud teenuste osutamist, veebimajutust, andmetöötlust ja andmebaase, andmeedastust ja muud arvutitega seotud teabetegevust või täiustas seda.

Innovaatiline ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tõi turule uue või täiustatud toote (kaup või teenus), mis erineb oluliselt ettevõtte varasematest toodetest või teenustest, või võttis kasutusele uue või täiustatud äriprotsessi, nt põhiprotsess ehk kaupade tootmine või teenuste osutamine, logistika, info- ja sidetehnoloogia, raamatupidamine või ostuprotsess, äriprotsesside korraldus, töökorraldus või turundus. Innovaatiline on ettevõte, kus vaatlusperioodil toimus teadus- ja arendustegevus või osteti seda sisse, alustati uuendustegevust, kuid see katkestati või jäeti pooleli enne vaatlusperioodi lõppu, või kelle uuendustegevus kestab vaatlusperioodist kauem. See definitsioon kehtib pärast 2018 aastat.

Innovaatiliselt aktiivne ettevõte (vana definitsioon, ei kehti pärast 2018 aastat) – põhineb varasemal Oslo Manual (OM) 3 definitsioonil. Innovaatiliselt aktiivne on ettevõte, kes vaatlusperioodil tõi turule uue või täiustatud toote, mis erineb oluliselt ettevõtte varasematest toodetest või teenustest, või võttis kasutusele uue või täiustatud põhiprotsessi, logistika-, tarne või jaotusmeetodi või info- ja sidetehnoloogia. Innovaatiliselt aktiivne on ka ettevõte, kes vaatlusperioodil tegeles teadus- ja arendustegevusega, ettevõttes või ostis seda sisse. Siia kuulub ka ettevõte, kes alustas uuendustegevust, kuid katkestas selle või jättis pooleli enne vaatlusperioodi lõppu. Siia ei kuulu ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul võttis kasutusele või täiendas äriprotsessi või välissuhtluse korraldust, inimvara juhtimist, töökorraldust või turundust. Need protsessiuuendused kuulusid osaliselt OM3 järgi iseseisvate uuendusliikide alla, nagu organisatsiooniuuendus ja turu-uuendus. OM4s kuuluvad need protsessiuuenduse alla.

Katkestatud või poolelioleva innovatsiooniga ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul alustas uuendustegevust, kuid katkestas või jättis selle pooleli enne vaatlusperioodi lõppu, või kelle uuendustegevus kestab vaatlusperioodist kauem

Kohandatud toode – toode või lahendus, mille väljatöötamisse klienti ei kaasatud, kuid ettevõte arvestas kliendi vajadusi

Konkurentsita tooteuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tõi turule uue toote, mida ükski konkurent pole varem pakkunud

Konkureeriva tooteuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodil tõi turule enda jaoks uue toote, mida aga on konkurendid juba varem pakkunud

Koosloomes valminud toode – toode või teenus, mida arendati koos selle kasutaja ehk kliendi või võimaliku kliendiga. Koosloomes toimub aktiivne dialoogi toote või teenuse kasutajaga, mille käigus võib saada uusi ideid ning arenguettepanekuid.

Kulutused põhivarale (masinate, seadmete, tarkvara, intellektuaalomandiõiguste soetamine) uuenduste elluviimiseks – kulutused masinate, seadmete, hoonete, maa, ehituse, kapitaliseeritud tarkvara ja muu põhivara soetuseks uuendustegevuse tarvis. Siia ei kuulu ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud. Siia kuulub ettevõtte enda toodetud kapitaliseeritud vara (nt ettevõttes toodetud kapitaliseeritud tarkvara, kapitaliseeritud arenduskulud), mis ei ole teadus- ja arendustegevus.

Kulutused töötajatele, kes osalesid uuendustegevuses – personali koolitamiskulud: sisse ostetud kursuste tasud, reisi ja elamise tasu koolituste ajal, õppematerjalide, personali ettevõttesisene koolitamise tööjõukulu ning ettevõtte koolituskeskuste halduskulud ja muud kulud uuendustegevuse tarvis

Logistikauuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul juurutas või täiustas äriprotsessi tugitegevust, mis hõlmab logistika, tarne ja jaotusmeetodeid

Mitteinnovaatiline ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul ei teinud ühtegi uuendust

Muud uuenduskulutused (v.a teadus- ja arendustegevus) – kulutused teenustele, materjalidele ja varudele, mis soetati uuendustegevuse tarbeks; töötajatele, kes osalesid uuendustegevuses ning põhivarale uuenduste elluviimiseks. Siia ei kuulu ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulu ega sisse ostetud teadus- ja arengutegevuse kulu.

Organisatsiooniuuendus (vana definitsioon, ei kehti pärast 2018. aastat) – põhineb varasemal OM3 definitsioonil. Organisatsiooniuuendus on oluline muutus ettevõtte äripraktikas, töökorralduses või teiste ettevõtete/asutustega suhtlemises, et tõsta ettevõtte innovatsioonivõimekust ja parandada majandusnäitajaid (nt kvaliteet, tulemuslikkus jms). Organisatsiooniuuenduse all mõistetakse harilikult midagi laiemat kui nt pelgalt ettevõtte varustusketi ühe osa ümberkorraldamist. OM4 järgi kuulub organisatsiooniuuendus protsessiuuenduse alla.

Protsessiuuendus – vaatlusperioodi jooksul ettevõtte tegevuse tulemusena uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnemeetodi või äriprotsessi tugitegevuse juurutamine või täiustamine. Protsessiuuendus tähendab protsessi rakendamist ettevõttes või ettevõttevälises tegevuses.
Protsessiuuendused on järgnevalt nimetatud äriprotsessid:

• põhiprotsess ehk kaupade tootmine või arendus ja muude teenuste osutamine;
• logistika-, tarne- ja jaotusmeetodid;
• info- ja sidetehnoloogia juurutamine;
• raamatupidamine ja ostuprotsess;
• äriprotsesside või välissuhtluse korraldus;
• töökorraldus, inimvara juhtimine;
• turundus, reklaam, pakendamine, hinnakujundus, müügijärgsed tegevused.

See definitsioon kehtib alates 2018. aastat.

Protsessiuuendus (vana definitsioon, kehtis kuni 2018. aastani) – põhineb varasemal OM3 definitsioonil. Vaatlusperioodi jooksul ettevõtte tegevuse tulemusena uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnemeetodi või tootmise tugitegevuse juurutamine või täiustamine. See definitsioon ei hõlma äriprotsessi-, töökorralduse- ega turundusuuenduse juurutanud ettevõtteid. Uus protsessiuuenduse definitsioon hõlmab ka neid uuendusi.

Põhiprotsessiuuendus – kaupade tootmine või arendus ja muude teenuste osutamine. Põhiprotsess on ka inseneritegevus ja tehniline testimine ning tootmist toetav analüüs ja sertifitseerimine.

Riigi rahaline toetus uuendustegevuseks – makstakse riiklikku toetust vahendavate sihtasutuste või ministeeriumide ja riigi muude institutsioonide kaudu. Hõlmab ka Euroopa Liidu tõukefondide kaasrahastatud toetusi.

Rotatsioon – töötaja ajutine töötamine ettevõtte teises allüksuses või ametikohal. Selle käigus saab ta töökogemusi ja tutvub kõnealuse ametikoha eripäraga. See on võimalik pigem suuremas ettevõttes või siis, kui ametid ei ole väga spetsialiseeritud.

Standardtoode – valmislahendus laiemale tarbijaskonnale

Tehnikavaldkonna konsultatsioonid – igasuguse tehnilise info ja oskusteabe sisseost: loodus- ja rakendusteaduse konsultatsioonid, inseneriteenused (nt mõõtmised ja testimised, sertifitseerimine, geoloogilised uuringud jne), tehniliste seadmete või süsteemide paigaldamise, häälestamise jm teenused

Toote- ja protsessiuuendusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tõi turule uue või täiustatud toote, mis erineb oluliselt ettevõtte varasematest toodetest või teenustest, või võttis kasutusele uue või täiustatud äriprotsessi. Siin ei ole arvestatud muud uuendustegevust, nagu teadus- ja arendustegevus. Siia ei kuulu ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul alustas uuendustegevust, kuid katkestas või jättis selle pooleli enne vaatlusperioodi lõppu.

Tooteuuendus – vaatlusperioodi jooksul ettevõtte tegevuse tulemusena turule toodud uus kaup või teenus, mis erineb märgatavalt ettevõtte senistest toodetest omaduste või kasutusviisi poolest. See hõlmab olulisi muudatusi toote tehnilistes tingimustes, komponentides, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes.

Turundusuuendus – reklaam, pakendamine, hinnakujundus, tootepaigutus, müügijärgsed teenused. Hõlmab ka otseturundust (teleturundus), messe, turu-uuringuid ja kliendituge.

Täiustatud toode (kaup või teenus) – täiustamise tulemusena peab muutuma toote mõni omadus või talitlus. Täienduse käigus võivad lisanduda uued funktsioonid või muudetakse olemasolevaid paremaks, nt kvaliteet, vastupidavus, kasutamise ökonoomsus, taskukohasus, mugavus, kasutajasõbralikkus jne. Toote täiendamise käigus ei pea täiendama kõiki funktsioone ega talitlusviise.

Töökorralduse uuendus – inimvara juhtimine, töötajate värbamine, koolitamine, töökoha korraldamine, palgahaldus

Uue kaubaga ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tõi turule täiesti uue toote. Ei ole tähtis, kas toode oli uus vaid ettevõtte enda või turu jaoks.

Uuenduskulutused kokku – kõik kulutused, mida tehti uuendustegevuseks, nagu ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus ja sisse ostetud teadus- ja arendustegevuse kulu, kulutused töötajatele, teenustele, materjalile, varudele, põhivarale uuendustegevuseks

Uue teenusega ettevõte – ettevõte, kes vaatlusperioodi jooksul tuli turule täiesti uue teenusega. Ei ole tähtis, kas teenus oli uus vaid ettevõtte enda või turu jaoks.

Ärisaladus – rakendatakse ettevõtte sellise intellektuaalse vara kaitsmiseks, mida ei ole võimalik kaitsta patentide või autoriõigusega. Ärisaladuse kaitseks lisatakse näiteks ärisuhte alustamise lepingusse konfidentsiaalsuskokkulepe; töötajate, teadlaste või praktikantidega sõlmitakse konfidentsiaalsuskohustuse kokkulepe; ärisaladuse hoidmise kohustus kehtestatakse töölepingus ja sisekorra eeskirjaga.

Ettevõte

Vähemalt 10 hõivatuga ettevõtted, mille põhitegevusala kuulub EMTAK 2008 osade 5–33, 35–39, 46, 49–53, 58–66 ja 71–73 hulka.

Kogu Eesti

Andmeid kogutakse alates aastast 2000.

Ei ole rakendatav

Ettevõtted, töötajad – arv;
osatähtsus – protsent (%);
innovatsioonikulutused, müügitulu, müük mitteresidentidele – tuhat eurot

Uuringu vaatlusperioodiks on kolmeaastane tsükkel. Rahaliste näitajate puhul vaadeldakse vaatlusperioodi viimast aastat.

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1092, 30. juuni 2022, millega kehtestatakse teema „Innovatsioon“ andmenõuete tehnilised üksikasjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Igal teisel aastal

Valdkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus.

Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon / Innovaatiline tegevus kõigis tabelites.

Selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabelid on leitavad valdkonnast Lõpetatud tabelid / Majandus.Arhiiv / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon. Arhiiv.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2023. aastal vaadatud 273 korda.

Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Poliitikakujundajatel ja teadlastel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50201 „Säästva arengu näitajad“.
Selle töö andmeid avaldatakse ka statistikaameti veebilehel infotehnoloogia, innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse valdkonna rubriigis Innovatsioon.

Eurostatile esitatakse agregeeritud andmed 10 ja enama hõivatuga ettevõtete kohta alljärgnevates lõigetes: B-C-D-E-46-H-J-K-71-72-73

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 28 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Oslo Manual. Guidelines for collecting, reporting and using data on innovation, 2018

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediaruanne edastatakse Eurostatile innovatsiooniuuringu iga perioodi kohta, CIS 2022 uuringu kvaliteediaruanne .

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Andmete kasutajad on riigiasutused, peamiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning vabariigi valitsus. Tarbijateks on veel ülikoolid (nt Tartu Ülikool, Tallinna tehnikaülikool), teadusasutused (nt poliitikauuringute keskus PRAXIS) ning ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt Eurostat, OECD).

Andmeid kasutatakse innovatsioonipoliitika ning sellega seotud otsuste tegemiseks.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmed on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/2152 tulenevate nõuetega ja Eurostati loodud juhenditega.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Valikuvea arvutamisel kasutatakse variantsioonikordajat (CV, coefficient of variation).

CV = valimi dispersiooni hinnanguline ruutjuur / hinnanguline väärtus.

Variatsioonikordajad arvutatakse agregeeritud tegevusala rühmade lõikes (innovatsiooni põhitegevusalad kokku, tööstus, innovatsiooni põhitegevusalad teeninduses). Arvutused tehakse ainult nende muutujate kohta, mille on ette määranud Eurostat ning mis kuuluvad kvaliteediraporti koosseisu.

CIS 2022 uuringu variatsioonikordajad

Innovaatiliste ettevõtete arv, protsentides:
B-C-D-E-46-H-J-K-71-72-73: 2,04
B-C-D-E (v.a ehitus): 2,78
46-H-J-K-71-72-73: 3,01

Konkurentsita uute toodete müügitulu, protsentides:
B-C-D-E-46-H-J-K-71-72-73: 4,03
B-C-D-E (v.a ehitus): 6,95
46-H-J-K-71-72-73: 3,33

Koostööd tegevate innovaatiliste ettevõtete arv, protsentides:
B-C-D-E-46-H-J-K-71-72-73: 2,75
B-C-D-E (v.a ehitus): 3,62
46-H-J-K-71-72-73: 4,19

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringu protsessi.

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend ettevõtetest, kelle tegevusala on B-C-D-E-46-H-J-K-71-72-73 ja kus on vähemalt 10 töötajat. Valimi tingimused on määratud vastavalt rakendusmääruses toodud nõuetele. 50 ja enama hõivatuga ettevõtted on valimis kõikselt, 10–49 hõivatuga ettevõtete hulgas tehakse lihtne juhuslik valik. Mikroettevõtted valimisse ei kuulu. Vastavalt regulatsioonile on nende lisamine valimisse liikmesriikidele vabatahtlik.
Freimi üle- ega alakaetust ei esine.

Mõõtmisvigu võib tekkida, kuna ettevõtted ei pruugi osata oma tegevusi innovatsiooniks liigitada.
Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustikud on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldavad mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Mittevastamise vead ei mõjuta oluliselt tulemuste kvaliteeti. Mittevastanud üksused imputeeritakse või nad võetakse arvesse laiendusteguri ümberkaalumisega.

Teavet töötlusvigade kohta ei ole.

Ei rakendata

Andmed avaldatakse umbes 515 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 515 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat, mõisteid ja definitsioone.

Eestis on innovaatiliste ettevõtete hinnanguline osatähtsus esitatud maakondade lõikes.

Andmed on põhiküsimuste osas ajaliselt võrreldavad, kuna andmete koostamisel on lähtutud OECD metoodikast.

Lisaküsimused on uuringuaastate lõikes erinevad.

Aegridades ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Innovatsiooniuuringu ja statistikatöö „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ põhinäitajad on omavahel sidusad. Statistikatöö „Teadus- ja arendustegevuse“ andmetega on näitajad seotud, kuid arvestada tuleb definitsioonide erinevusi.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Ettevõtete innovatsiooni tunnuste arvutamisel on lähtutud OECD metoodikast (Oslo Manual), mis tagab andmete sisemise sidususe, ajalise ja rahvusvahelise võrreldavuse. OECD metoodikat kasutab ka Eurostat.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 2446 tundi (2023. aasta andmed).

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Seni ei ole avaldatud andmeid revideeritud.

Uuringupõhised lähteandmed
Objektide arv üldkogumis on 3700. Objektide arv valimis on umbes 2100.
Valimi võtmise viis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala ja ettevõtte suurusgrupi (hõivatute arv) järgi. Üldkogumi moodustavad vähemalt 10 hõivatuga tööstusettevõtted (v.a ehitusettevõtted) ja teenindusettevõtted valitud tegevusaladel.

Administratiivsed lähteandmed
Küsimustiku eeltäitmiseks kasutatakse patendiameti andmeid registreeritud patenditaotluste, kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduse õiguste kohta.

Lähteandmed teistest statistikatöödest

Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ andmeid müügitulu ja investeeringute kohta, täiendavalt kasutatakse müügitulu andmeid äriregistri majandusaasta aruannetest.

Igal teisel aastal

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Raskete vigade puhul kuvatakse kogumisrakenduses andmeesitajale vea sisu, mis vajab kohest parandamist. Viga lahendamata ei ole võimalik küsimustikku kinnitada ja esitada. Pehmete vigade puhul saab andmed kinnitada ja esitada. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga 1293 „Ettevõtete innovatsiooniuuring“.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole.

Patendiameti andmed tellitakse patendiametilt iga uuringu ettevalmistusel päringuga. Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. Põhjendatud vajadusel võetakse andmeesitajaga ühendust.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse väärtuste imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.
Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan jne) arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
Uuringus on mitu arvutatavat muutujat, mis määravad ära ettevõtete innovaatilisuse ja selle liigi.
Arvutavate muutujate nimekirja ja arvutusreeglid annab ette Eurostat.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
CIS 2022 uuringu imputeerimise määr oli 4,2%.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuringut (CIS) tehti Eestis esimest korda 2000. aasta kohta, alates 2004. aastast tehakse uuringut iga kahe aasta järel. Tegemist on biennaalse uuringuga, mille vaatlusperiood on kolmeaastane tsükkel.