Teadus- ja arendustegevus

Statistikatöö eesmärk on anda teavet teadus- ja arendustegevusega seotud inimressursside ja rahaliste vahendite kohta.

Kõikne uuring

Teadus- ja arendustegevusega (T&A) hõivatud töötajad isikutes ja täistööaja ekvivalendis ametikoha, soo, hariduse, vanuse, teadusvaldkonna, institutsionaalse sektori järgi;
välisteadlased kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites;
teadus- ja arendustegevuse kulutused asutustes kulutuse liigi, allika liigi, T&A liigi, teadusvaldkonna, rakendusvaldkonna ja institutsionaalse sektori järgi;
teadus- ja arendustegevuse kulutused ettevõtlussektoris kulutuse liigi, allika liigi, T&A liigi, tegevusala ja suurusklassi järgi.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

riikide ja territooriumide klassifikaator;

rakendusvaldkondade klassifikaator „Nomenclature for the Analysis and Comparison of Scientific Programmes and Budgets“ 2007. aasta versioon (NABS 2007);

teadus- ja arendustegevuse tegevusvaldkondade klassifikaator „Fields of Research and Development Classification“ (FORD)

Kõik majanduse tegevusalad, v.a kodumajapidamised ja eksterritoriaalsed üksused sõltumata hõivatute arvust.

Alusuuringud – teoreetilised ja eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks nende teadmiste kohest rakendamist

Ettevõtlussektor – kõik ettevõtted, organisatsioonid ja institutsioonid, mille põhitegevus on kaupade tootmine või teenuste (v.a kõrgharidusteenuste) pakkumine müügiks majanduslikult tasuva hinna eest. Siia kuuluvad ka peamiselt ettevõtteid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

Kasumitaotluseta erasektor – mittetulunduslikud ühingud, seltsid, fondid ja nende teadusüksused (v.a põhiliselt riigi rahastatavad või ettevõtlust teenindavad)

Katse- ja arendustööd – süstemaatiline töö, mida tehakse alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmiste baasil uue või täiustatud omadustega materjali, toote, seadme, protsessi, süsteemi või teenuse väljatöötamiseks

Kõrgharidussektor – ülikoolid ja teised kõrgharidust andvad õppeasutused ning nende otsese kontrolli all olevad või nendega ühendatud asutused (uurimisinstituudid, kliinikud, teaduskeskused jms), sõltumata rahastamisallikast või juriidilisest staatusest. Kõrgharidussektori, riikliku sektori ja kasumitaotluseta erasektori koondnimetus on kasumitaotluseta sektorid, eristamaks neid ettevõtlussektorist.

Muud teadus- ja arendustöötajad (tehnikud, abipersonal) – T&A-ga seotud tehnikud, kellel on kutseharidust või tehnilist ettevalmistust kinnitav dokument ja kes töötavad teadlaste või inseneride juhtimisel. Tehnikutega samaväärsed on sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas teadlaste ja inseneride juhendamisel oma tööülesandeid täitvad töötajad. Samuti abitööjõud (töölised, ametnikud, sekretärid), kes osaleb T&A projektides või on otseselt nendega seotud.

Rahastamisallikad:

• riik – nii riigi- kui ka omavalitsuse eelarvest tulev baas- ja sihtfinantseerimine, riigi rahastatavatelt fondidelt ja sihtasutustelt saadud raha (sh uurimistoetused ehk grandid), riikliku sektori asutuste omavahendid (kaupade ja teenuste müügist, ruumide rentimisest jms);
• ettevõtlussektor – ettevõtte omavahendid, teistelt ettevõtetelt laekunud tellimustööde tasu, lepingutasu jms;
• kasumitaotluseta erasektor – mittetulundusühingutelt jt laekunud tellimustööde tasu, lepingutasu jms, mittetulundusühingute omavahendid;
• ülikoolid ja teised kõrgkoolid – ülikoolidelt ja teistelt kõrgkoolidelt või nendega ühendatud teadusasutustelt laekunud tellimustööde tasu, lepingutasu jms, ülikoolide ja teiste kõrgkoolide või nendega ühendatud teadusasutuste omavahendid;
• väliskapital – rahvusvahelistest fondidest või rahvusvaheliste lepete alusel saadud raha, välismaalt laekunud tellimus- ja lepinguliste tööde tasu. Riigieelarve vahendusel Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavad toetused liigitatakse riigilt, mitte välismaistest allikatest saaduks.

Rakendusuuringud – algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga leida neile teadmistele kindel rakendusvaldkond või -eesmärk

Riiklik sektor – riigi või omavalitsuse rahastatavad asutused ja üksused, mille põhitegevus ei ole kaupade tootmine ega teenuste pakkumine müügiks ning mis ei kuulu kõrgharidussektorisse. Siia kuuluvad ka põhiliselt riigi rahastatavad mittetulundusühingud.

Teadlased ja insenerid – Teaduskraadi või kõrgharidusega isikud, kes tegelevad professionaalidena alus- ja rakendusuuringutega või teevad katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks; T&A-ga seotud õppejõud, samuti teadusasutuste ja nende allüksuste juhid, kes kavandavad või korraldavad teaduslik-tehnilisi projekte; algupäraste uuringutega tegelevad doktorandid ja magistrandid

Teadus- ja arendustegevus – T&A on loov ja süstemaatiline töö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi, k.a inimest, kultuuri ja ühiskonda puudutavaid teadmisi, ning neid teadmisi rakendada. Seda tööd ei tehta ainult teadusasutustes ja ülikoolides, vaid selle alla kuulub ka uute ravimeetodite väljatöötamine ja ravimite katsetamine raviasutuses, kodu-uurimistöö ja museaalide teaduslik kirjeldamine muuseumides, loodushoiu- ja keskkonnakaitseuuringud, mida tihti tehakse mittetulundusühingute kaasabil jne. Et eristada teadus- ja arendustegevust muust samalaadsest tegevusest, mida võivad teha samad töötajad, on T&A põhikriteeriumiks uudsus ja algetapil teaduslikule või tehnoloogilisele probleemile lahenduse puudumine.

Teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajad – teadlased ja insenerid, muud teadus- ja arendustöötjad (tehnikud, abipersonal), kelle tööajast vähemalt 10% kulub T&A-le

Täistööaja ekvivalent – T&A-ga seotud töötaja T&A-le kulutatud tööaeg, mis on taandatud täistööajale

Ettevõtlussektori puhul on statistiline üksus ettevõte;
kasumitaotluseta sektori puhul on statistiline üksus ülikool, kõrgkool, riigiasutus, mittetulundusühing ja sihtasutus.

Ettevõtted, kus tegeletakse või võidakse tegeleda teadus- ja arendustegevusega;
teadusasutused, ülikoolid, kõrgkoolid ja muud teadus- ja arendustegevusega tegelevad avaliku sektori asutused (muuseumid, arhiivid, looduskaitsealad, kliinikud) ja mittetulundusühingud või sihtasutused.

Kogu Eesti

1996–…

2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2024–31.12.2024. Käesolev metoodika- ja kvaliteediaruanne on eelkõige koostatud 2024. aasta andmete kohta.

Ei ole rakendatav

Teadus- ja arendustegevusega seotud töötajad – isikute arv ja täistööaja ekvivalent;
teadus- ja arendustegevuse kulutused – euro (€);
kulutuste osatähtsus liigiti – protsent (%)

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst) (kuni 31.12.2020 kehtis: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1608/2003/EÜ, 22. juuli 2003, teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst));

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1197, 30. juuli 2020, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst) (kuni 15.11.2012 kehtis: komisjoni määrus (EÜ) nr 753/2004, 22. aprill 2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ teaduse ja tehnoloogia statistika rakendamise kohta);

Komisjoni määrus (EÜ) nr 995/2001, 22. mai 2001, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2516/2000, millega muudetakse Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) ühiseid põhimõtteid maksude ja sotsiaalmaksete osas.

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Kord aastas (juunis) avaldatakse kasumitaotluseta institutsionaalsete sektorite andmed, kord aastas (detsembris) ettevõtlussektori andmed ning koondandmed kõigi sektorite kohta kokku.

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised Selle töö andmete põhjal ilmub uudis kord aastas detsembrikuus, viimast saab lugeda siit: „Ettevõtlussektor panustab teadus- ja arendustegevusse aina enam“.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkondade Majandus / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon / Teadus- ja arendustegevus / Teadus- ja arendustegevus ettevõtlussektoris, Majandus / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon / Teadus- ja arendustegevus / Teadus- ja arendustegevus kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites ja Majandus / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon / Teadus- ja arendustegevus / Teadus- ja arendustegevuse üldandmed kõigis tabelites.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon. Arhiiv on lõpetatud tabelid
TD085: Teadlased ja insenerid kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites vanuserühma järgi (1996–2003);
TD21: Uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajad ettevõtlussektoris soo ja tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1998–2007);
TD22: Uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajad ja täistööaja ekvivalent ettevõtlussektoris tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1998–2007);
TD23: Uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajad ettevõtlussektoris haridustaseme ja tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1998–2007);
TD24: Ettevõttesisesed ja -välised kulutused teadus- ja arendustegevusele ettevõtlussektoris tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1998–2007);
TD25: Ettevõttesisesed ja -välised kulutused teadus- ja arendustegevusele ettevõtlussektoris rahastaja ja tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1998–2007);
TD26: Ettevõttesisesed kulutused teadus- ja arendustegevusele ettevõtlussektoris liigi ja tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1998–2007);
TD27: Ettevõttesisesed kulutused teadus- ja arendustegevusele ettevõtlussektoris kulu liigi ja tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1998–2007).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 1462 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Poliitikakujundajatel ja teadlastel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 21303 „Valitsemissektori rahandus“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Euroopa Liidu statistikaametile (Eurostat) edastatakse andmeid kaks korda aastas: oktoobris edastatakse eelneva aasta esialgsed andmed valitud näitajate kohta ja järgneva aasta juunis lõplikud andmed EDAMISe andmeedastuskanali vahendusel.
Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) saab andmed Eurostati kaudu, eraldi andmeedastust OECDle ei toimu. Täpsustavate küsimuste korral pöördub OECD statistikaameti poole.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 116 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Frascati Manual 2015. Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Andmete kasutajad on riigiasutused nagu haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja vabariigi valitsus. Tarbijateks on ka Tartu ülikool ning rahvusvahelised organisatsioonid nagu Eurostat ja OECD. Andmeid kasutatakse riigi teadus- ja arendustegevuse hindamisel, poliitikakujundamisel jms meetmete väljatöötamisel.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmed on täielikus vastavuses õigusaktides toodud nõuetega.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.
Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend asutustest, mittetulundusühingutest ja äriühingutest, mis tegelevad või võivad tegeleda teadus- ja arendustegevusega (T&A).
Loendit täiendatakse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020 toetuse saajatega, erinevate statistikatööde raames T&A-ga seotust näidanud ettevõtetega, teadmusintensiivsetel tegevusaladel tegutsevate ettevõtetega, kõrgharidust andvate õppeasutustega, registreeritud teadusasutustega, riigisektori asutustega, mittetulundusühingute ja sihtasutustega, mille üks tegevusala on teadus- ja arendustegevus, Eesti teadusagentuuri (ETAG), ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EIS) ja KredExi ühendasutuse rahastatavate ettevõtetega ning mujalt laekunud informatsiooni kohaselt teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtetega. Samuti arvestatakse freimi koostamisel haridus- ja teadusministeeriumi koolitusloaga üli- ja kõrgkoolide loeteluga, Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) T&A-ga seotud asutuste alamregistriga, Eesti teadusagentuuri grandisaajate ning teiste T&A toetuse saajate loeteludega.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole.
Võib eeldada, et osa ettevõtteid, kes vastavad, et nad T&A-ga ei tegele, siiski tegelevad. See võib tuleneda sellest, et ettevõtetes ei pruugi olla sellise detailsusega infot, nagu uuringus küsitakse ning see teeb neile vastamise keeruliseks. Seetõttu võivad nad vastata, et T&A-ga ei tegeleta.

Küsimustikud on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldavad mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Andmete laekumine on väga hea. Kasumitaotluseta sektori puhul on vastamismäär üldjuhul 100%, ettevõtlussektori puhul tavaliselt üle 80%.

Ei arvutata

Ei ole rakendatav

Andmed kasumitaotluseta sektori kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165 päeva).
Andmed ettevõtlussektori kohta avaldatakse 335 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 335 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad nende riikidega andmetega, kes koguvad andmeid ühtse OECD metoodika järgi, mida kasutab ka Eurostat.

Teadus- ja arendustegevus ettevõtlussektoris: andmed on võrreldavad alates 1998. aastast. Seoses EMTAKi uue versiooni kasutuselevõtuga 2008. aastal toimus aegridades katkemine ning loodi uued sama sisuga ning varasemate tabelitega põhinäitajate osas võrreldavad tabelid.
Teadus- ja arendustegevus kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris: andmed on võrreldavad alates 1996. aastast.

Statistikaameti andmebaasi teadus- ja arendustegevuse ettevõtlussektori alamvaldkonna tabelites toimus aegridade katkemine 2007. aastal seoses EMTAKi uue versiooni kasutuselevõtuga 2008. aastal. Tabeli TD028 vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 17, ülejäänud selle alamvaldkonna tabelitel 18.
Kasumitaotluseta sektori andmetabeli aegridades ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimastes katkematutes aegridades võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Äriühingute teadus- ja arendustegevusega seotud kulutuste andmed on paarisaastatel dubleeritud innovatsiooniuuringus kogutavate andmetega.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Teadus- ja arendustegevuse andmed kõrghariduse, riigisektori ja kasumitaotluseta erasektori ning ettevõtlussektori kohta on omavahel sisemiselt sidusad, sest kasutatakse ühtset metoodikat, mõisteid ja definitsioone.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 177,2 tööpäeva (2024. aasta andmed).
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.
Regulaarseid revisjone ei tehta.

Kuna regulaarseid revisjone ei tehta, siis revisjoni keskmist suurust ei arvutata.

Objektide arv üldkogumis on ligikaudu 1670 (2024. aasta kasumitaotluseta sektori valimis oli 143 ja ettevõtlussektori valimis 1520 objekti). Uuring on kõikne.

Teadus- ja arendustegevusega hõivatute kohta kogutakse andmeid järgnevates lõigetes: 1) teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajad hariduse ja ametikoha järgi; 2) teadus- ja arendustegevusega tegelevate töötajate arv taandatud täistööajale; 3) teadlaste ja inseneride vanuseline jaotus; 4) välismaa kodakondsusega teadlaste ja inseneride arv riikide lõikes.

Teadus- ja arendustegevusega seotud kulutuste kohta kogutakse andmeid järgnevates lõigetes: 1) kulutused teadus- ja arendustegevusele rahastaja järgi; 2) kulutused teadus- ja arendustegevusele kululiikide lõikes 3) kulutused teadus- ja arendustegevusele T&A liigi järgi; 4) kulutused teadus- ja arendustegevusele rakendusvaldkonna järgi.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Andmeid kogutakse riikliku statistika kahe küsimustikuga: kasumitaotluseta sektori puhul 1133 „Teadus- ja arendustegevus“ ja ettevõtlussektori puhul 1134 „Teadus- ja arendustegevus ettevõttes“, mis on leitavad statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.
Andmeesitaja saab küsimustike täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustikud koos läbi.
Küsimustikes on rakendatud nii pehmeid kui ka rangeid kontrolle.
Range kontroll – olukord, kus andmed on kas ebaloogilised või kohustuslik info puudub ning vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.
Pehme kontroll – olukord, kus tegemist on pigem hoiatusega. Selline viga vajab üle kontrollimist.

Sisendandmeid kontrollitakse ja vajaduse korral parandatakse etteantud reeglite järgi. Kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelnevate perioodide andmetega, kontrollitakse sisemist sidusust, üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Üksuste imputeerimist ei toimu. Andmeväärtuste imputeerimine ja parandamine toimub vastavalt kokkulepitud reeglitele.
Kaalumist ei toimu.
Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Imputeerimise määra ei arvutata, kuna andmeväärtusi üldjuhul ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Statistikatöö koosneb kahest osast: ettevõtlussektor ning kasumitaotluseta sektor, mille alla kuuluvad ülikoolid, kõrgkoolid ja muud teadus- ja arendustegevusega tegelevad avaliku sektori asutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Mõned väljundnäitajad avaldatakse kahe sektori peale kokku koondandmetena.