Infotehnoloogia ettevõttes

Statistikatöö eesmärk on anda teavet infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni vahendite kasutamise kohta ettevõtetes. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kasutab andmeid infoühiskonna arengutaseme hindamisel, poliitika kujundamisel ja eri meetmete väljatöötamisel.

Tõenäosuslik valikuuring

Põhiandmed internetiühenduse ning e-kaubanduse kohta avaldatakse igal aastal.

Lisaks põhiandmetele avaldatakse üle aasta või üle kahe aasta andmeid erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutusvaldkondade kohta. Uute teemade puhul on reegel, et andmeid kogutakse järjestikku kahel aastal, et selgitada välja, kas küsimused töötavad. Kogutavate andmete loetelu kinnitab Euroopa Komisjon rakendusmäärusega igal aastal järgneva uuringuperioodi kohta. Teemad, mis vahelduvad aastate lõikes, on järgnevad: veebilehe või sotsiaalmeedia, haldustarkvara kasutamine, 3D-printimine, robootika, asjade internet (IoT), tehisintellekt, andmeanalüütika, pilveteenused, IKT turvalisus, keskkonnateadlikkus, e-arvete saatmine.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kuni 2025. aastani (k.a) on andmed avaldatud EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi, alates 2026. aastast avaldatakse andmeid EMTAKi 2025. aasta versiooni järgi.

Uuringusse kuuluvad sektorid (EMTAK 2008 järgi):
C Töötlev tööstus;
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
F Ehitus;
G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont;
H Veondus ja laondus;
I Majutus ja toitlustus;
J Info ja side;
L Kinnisvaraalane tegevus;
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;
N Haldus- ja abitegevused;
jaotus 951 Arvutite ja sideseadmete parandus.

3D-printimine – 3D-printeri ehk kolmemõõtmelise printeri abil CAD-failist (kavandist) kolmemõõtmelise eseme tegemine. Põhiline valmistamismeetod seisneb detailide kasvatamises kihtide kaupa, lisades uut materjali eelnevalt paigaldatud kihile. Printimisel saadud detaili saab kasutada näiteks toote disaini arendamiseks, valuvormide valmistamiseks, mudelite koostamise prototüübina.

Andmeanalüütika – tehnoloogia, meetodite või tarkvara rakendamine selleks, et avastada andmetes mustreid ja trende.

Mitme analüütilise mudeli rakendamine võimaldab andmete tõhusamat kasutamist. Traditsioonilisest statistilisest andmeanalüüsist eristab andmeanalüütikat see, et see hõlmab paljusid andmeanalüüsi liike. Seega ei ole andmeanalüütika niivõrd seotud üksikute analüüside või analüüsietappidega, kuivõrd üldise metoodikaga, mille rakendamise tulemuseks on kasulik teave organisatsioonis paremate juhtimisotsuste tegemiseks.

Arvuti – personaalarvutid, kaasaskantavad arvutid (süle- ja tahvelarvutid), pihuarvutid ja nutitelefonid.

Arvutite kasutamise all ei peeta silmas arvutite omamist. Arvuti võib kuuluda ettevõttele, olla liisitud või kuuluda mõnele teisele ettevõttele.

Asjade internet – interneti (eelkõige Wi-Fi) vahendusel ühendatud seadmete kogum, mis võimaldab ümbritseva keskkonna seiret, seadmetevahelise teabe edastamist ja protsesside automatiseeritud kaugjuhtimist. Asjade interneti seadmete kogum koosneb omavahel ühendatud "tarkadest" seadmetest. „Tark“ tähendab, et seadme algset funktsiooni täiendab sisseehitatud riist- ja tarkvara, mida võib kirjeldada kui andmeedastusmoodulit.

Avatud lähtekoodiga tarkvara – tarkvara, mille lähtekood on kõigile vabalt kättesaadav, ning mida võib uurida, muuta ja edasi levitada vastavalt avatud lähtekoodiga litsentsi tingimustele

CRM (kliendisuhete haldussüsteem) – integreeritud infosüsteem müügieelse ja -järgse tegevuse planeerimiseks ja juhtimiseks, kliendiga seotud info kogumiseks, integreerimiseks, töötlemiseks ja analüüsiks

Digiallkiri – elektroonsele dokumendile lisatav andmekogum, mis näitab allkirjastaja seost dokumendiga.

Eestis on digiallkiri juriidiliselt võrdsustatud omakäelise allkirjaga.

E-arve (elektronarve) – makseinfot sisaldav elektrondokument (e-dokument). E-arveid on kaht tüüpi: 1) automaattöötlust võimaldavad standardstruktuuriga e-arved, mida vahetavad partnerid otse infosüsteemist infosüsteemi või e-arvete vahendajate kaudu (OMNIVA Arvekeskus, Opus Capita, Edisoft, Telema, E-arveldaja); 2) elektroonselt saadetud arved, mis ei võimalda automaattöötlust (nt e-kiri, PDF-fail).

Ekstranet – intranet või selle osa, millele on võimaldatud juurdepääs üle interneti

ERP (ettevõtete ressursihaldustarkvara) – oluliste ärikomponentide, nagu tooteplaneerimise, varustamise, laoseisu, turustamise, kliendihalduse, tellimuste täitmise jälgimise jmt integreeritud haldamise süsteem

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast

IKT-spetsialist – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) juhid, kujundajad ja multimeediadisainerid, IKT-tippspetsialistid, tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, elektroonikainsenerid, IKT-protsesside, -teenuste ja -kasutajatoe tehnikud, telekommunikatsiooni- ja ringhäälingutehnikud, infotehnoloogia erakoolitajad, telekommunikatsiooniinsenerid, IKT-seadmete paigaldajad ja hooldajad, IKT-lahenduste müügi tippspetsialistid.
Alus: ametite klassifikaator 2008ap (ISCO 08).

IKT turvalisus – IKT-süsteemidele andmete ja süsteemi terviklikkuse, autentsuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse kaitseks rakendatavad meetmed, juhtimine ja toimingud

Internet – ülemaailmne arvuteid ühendav andmesidevõrk, mis võimaldab kasutada selliseid teenuseid, nagu kaugsisselogimine, failiedastus, elektronpost jms. Samuti põhineb internetil veeb.

Internetiühendus – internetiga ühenduse saamise võimalus (mitte ühenduslepingu omamine), sh ka internetiühendus nutitelefonis mobiiltelefonivõrgu kaudu

Intranet – intranet ehk sisevõrk on organisatsiooni sisemiseks kasutamiseks mõeldud privaatne võrk, mis kasutab samu tehnoloogiaid nagu internet, kuid millele pääsevad ligi ainult volitatud kasutajad

ISDN (integraalteenuste digitaalvõrk) – integreeritud teenuste digitaalvõrk; rahvusvaheline sidestandard mitme andmevoo (heli, pilt jm) samaaegseks edastamiseks telefoniliinide kaudu

Kiireim lepinguline allalaadimiskiirus – kiireim lepinguline allalaadimiskiirus, mida internetiühenduse pakkuja lepingus lubab.
Kui ettevõte kasutab eri internetiühendusi (nt ADSL ja mobiilne sama liiki ühendus eri asukohas), tuleks arvestada kiireimat neist. Üldjuhul on lepinguline allalaadimiskiirus märgitud teenuse tarnija esitatud arvel.

Kohtvõrk (LAN) – piiratud alal (nt hoone või hoonete grupi piires) paiknev arvutivõrk

Krüpteerimine – andmete teisendamine kujule, mida on võimalik kasutada vaid vastava võtme olemasolul

Pilveteenus – interneti (sh VPN-ühenduse) kaudu osutatavad tarkvara või e-posti kasutamise, andmete majutamise, virtuaalserveri ressursi kasutamise jmt teenused (nt Office 365, Picasa, Gmail jt Google'i teenused). Tellitud pilveteenust saab kasutada erinevatest internetti ühendatud arvutitest. Enamiku teenuste kasutajaliides on veebilehitseja, mõnel juhul installitakse spetsiaalne kasutajaliides.

Pilveteenuste tunnused:

• neid pakutakse teenuseosutajate serveritest;
• teenuse mahtu saab kergesti muuta (nt kasutajate arvu või salvestusmahtu);
• tarbija teenindab ennast ise, teenuseosutaja personal ei sekku teenuse igapäevasesse kasutamisse;
• need on tasulised (nt ettemaksuna) kasutajate arvu või teenuse mahu järgi.

Privaatsusdeklaratsioon – kirjeldab, kuidas kasutab veebisaiti haldav organisatsioon veebisaidi kasutamise käigus inimeste kohta kogutavaid eraelulisi andmeid (nimi, kontaktandmed, ostueelistused jne)

Püsiühendus – interneti püsiühendus on suurt ülekandekiirust nõudev internetiteenus, nt telefoniliinide kaudu pakutav DSL-ühendus (DSL – digital subscriber line ehk digitaalne abonendiliin) või mõnd teist tüüpi fikseeritud lairibaühendus (nt ADSL, SDSL, VDSL, FTTP, kaabelühendus, traadita püsiühendus vms)

RFID (raadiosagedustuvastuse) tehnoloogia – automaatse tuvastamise meetod, mis võimaldab infot distantsilt salvestada ja lugeda. Tootele või objektile lisatud RFID märk (tag) edastab infot raadiolainete abil.

Suurandmed (big data) – andmed, mis tekivad digitehnoloogia rakendamisel ja edastatakse automaatselt masinast masinasse, nt andmed tootmisprotsessi sensoritelt, sotsiaalmeedia tegevuse andmed, tehingulogid jne.
Suurandmetele on tavaliselt iseloomulik

• ülisuur andmemaht;
• andmeformaatide mitmekesisus, struktureeritud ja struktureerimata andmed eri allikatest (tekstina, videona, häälsalvestusena, dokumendid, sensoriandmed, tegevuslogid, koordinaadid jne);
• andmete tekkimise, kättesaadavaks muutumise ja teisenemise suur kiirus.

Suurandmete analüüsiks kasutatakse enamasti spetsiaalseid töötlusprogramme ja töökeskkondi, nt Hadoop, YARN, MapReduce, Spark, Hive, Pig, samuti NoSQL-andmebaase ning asjaomaste oskustega töötajat. Analüüs on nii ettevõtte enda allikatest kui ka mujalt saadavate andmete töötlemine.

Tehisintellekt – tehnoloogiate ja meetodite kogum, mis võimaldab süsteemidel õppida, teha järeldusi ning automatiseerida otsuste tegemist, et saavutada seatud eesmärke.
Tehisintellekt võib olla puhtalt tarkvaraline (töötada olemasoleval riistvaral) või integreeritud seadmetesse.

Tulemüür – tarkvara või võrguseade, mis kontrollib sisevõrgu ja interneti vahelist pääsupoliitikat vastavalt seadistatud piirangutele

Tööga hõivatud isikud – tööga hõivatud isikud on

• ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;
• täis- või osaajatöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
• isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;
• ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);
• hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
• töövõtulepinguga töötavad isikud

Tööstusrobot – tööstusautomaatikas kasutatav automaatjuhitav ümberprogrammeeritav manipulaatorit ehk mehhaanilist kätt sisaldav masin, mis võib olla kohtkindel või mobiilne.
Automaatjuhtimisega tööpink ei ole tööstusrobot, samuti ei kuulu siia tarkvararobotid.

**Veebileht – veebis (www) asuv dokument. Veebilehtede loomiseks kasutatakse HTML-märgistuskeelt, mis määrab kindlaks veebilehe sisu (pildid, tekst, hüpertekstlingid, video- ja audiofailid), esitusviisi ja väljanägemise.

Veebisait – kodulehega (home page) algav veebilehtede (HTML-failide) kogum. Igal veebisaidil on oma veebiaadress (web address), mis võib kuuluda eraisikule, firmale või organisatsioonile. Veebisaite hoitakse veebiserverites, mida haldavad firmad ise või ISPd. Suured veebisaidid võivad asuda ka osadena mitmes eraldi serveris.

Veebipõhine müük – toimub veebisaidilt veebipoe või e-vormi kaudu tehtud tellimuste põhjal.
Veebipõhise müügi määratlus ei olene sellest, kust ühendus veebi võetakse. Ka müüja suhtevõrgu (extranet) või mobiilsete seadmete rakenduste (äppide) kaudu saadud tellimuste täitmine on veebimüük.

xDSL – asümmeetriline, sümmeetriline jne digitaalne abonentliin (… Digital Subscriber Line: ADSL, SDSL jne); tehnoloogiate perekond, mis võimaldab pakkuda suurt ülekandekiirust nõudvaid teenuseid telefoniliinide kaudu

Ettevõte

Vähemalt 10 hõivatuga ettevõtted

Kogu Eesti

2003–…

Andmed avaldatakse jooksva aasta kohta, v.a IKT-spetsialistide ja e-kaubanduse andmed, mis avaldatakse uuringu perioodile eelneva aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Ettevõtete osatähtsus – protsent (%)

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/1883, 9. juuli 2024, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 nähakse ette teema „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ja e-kaubandus“ andmenõuete tehnilised üksikasjad ning metaandmete aruande ja kvaliteediaruande esitamise tähtpäev vaatlusaastaks 2025 (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika veebilehel kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö andmete põhjal ilmub pressiteade kord aastas koos andmete avaldamisega. 2025. aasta andmete põhjal ilmus pressiteade „Statistikaameti IT uuring: pooled Eesti ettevõtted kasutavad andmeanalüütikat“ 15.09.2025.

Ei avaldata

Statistika andmebaasi kõik valdkonnas Majandus / Infotehnoloogia ja side / Infotehnoloogia ettevõttes avaldatavad andmetabelid põhinevad selle töö andmetel.

2025. aastal uuendati järgmisi tabeleid:
IT001: Internetiühendusega ja veebilehti omavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT0080: Sotsiaalmeediat kasutavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT0081: E-kaubandust kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT011: Haldustarkvara kasutavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT030: Interneti vahendusel pilveteenust ostnud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT149: Tehisintellekti tehnoloogiaid kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT151: Suurandmeid analüüsinud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.

Selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud tabelid on
IT004: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2019);
IT005: Internetiühendus ettevõtetes tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2013);
IT006: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja internetiühenduse kiiruse järgi (2011–2019);
IT007: Infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisüsteeme kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2010);
IT008: Veebilehte omavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja veebilehe pakutava võimaluse järgi (2011–2019);
IT009: Avaliku sektoriga elektrooniliselt suhtlevad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2012);
IT010: Internetti kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2010);
IT012: E-arveid saatnud/saanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2007–2013);
IT013: Avaliku sektori e-teenuseid kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja e-teenustega rahulolu järgi (2011–2015);
IT014: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja avaliku sektori andmete ärilistel eesmärkidel kasutamise järgi (2011–2013);
IT015: ID-kaarti kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2008–2015);
IT016: Riigihangetel e-hankesüsteemi kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2010–2012);
IT017: Elektrooniliselt administratiivseid toiminguid teinud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja toimingu liigi järgi (2010-2012);
IT018: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja ettevõttesisese info automaatse kättesaadavuse järgi (2011–2012);
IT019: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja ettevõtteväliste arvutivõrkudega automaatse andmevahetuse järgi (2011–2014);
IT020: Ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja töötajatele tööülesannete täitmiseks mobiilse interneti võimaldamise järgi (2012–2019);
IT021: Tarneahela infot elektrooniliselt jagavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, 2017;
IT031: Interneti vahendusel tasulist pilveteenust ostnud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja tasulise pilveteenuse kasutamist piirava teguri järgi, 2014;
IT032: Pilveteenust mitteostnud ettevõtted kasutamist takistava teguri, tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute rühma järgi, 2014;
IT04: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2003) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2001–2008);
IT05: Ettevõtted internetiühenduse liigi järgi (2001–2008);
IT07: Infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisüsteeme kasutavad ettevõtted süsteemi liigi järgi (2002–2008);
IT08: Turvameetmeid kasutavad ettevõtted turvameetme järgi (2002–2007);
IT09: Avaliku sektoriga elektrooniliselt suhtlevad ettevõtted suhtlemise eesmärgi järgi (2002–2007);
IT10: Internetti kasutavad ettevõtted kasutamise eesmärgi järgi (2002–2008);
IT11: Haldustarkvara kasutavad ettevõtted (2007–2008);
IT12: E-arveid saatnud/saanud ettevõtted (2007–2008);
IT130: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja infotehnoloogilise rakenduse järgi, 2011;
IT131: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat keskkonnateadlikult kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja meetme järgi, 2011;
IT132: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja avaliku sektoriga elektroonilist suhtlemist takistava põhjuse järgi, 2010;
IT133: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja riigihangetel pakkumuste esitamata jätmise põhjuse järgi, 2010;
IT134: Arvuteid kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja RFID tehnoloogia kasutamise/kasutusala järgi (2011, 2014, 2017);
IT135: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadmuse järgi ettevõttes, 2012;
IT136: Mobiilset internetiühendust kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja mobiilse interneti kasutamise eesmärgi järgi (2012, 2018);
IT137: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja mobiilse interneti kasutamist takistavate tegurite järgi, 2012;
IT139: Ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu, IT-tegevuse ja selle peamise teostaja järgi (2014–2015);
IT140: Ametlikult kinnitatud IKT turvapoliitika kasutamine ettevõtetes tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, 2015;
IT143: Interneti püsiühendust kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja püsiühendusega rahuolu järgi, 2017.

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 636 korda, 2024. aastal 906 korda.
Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Tabeli IT145 vaatamiste arvu 2024. aasta vaatamiste arv ei kajasta.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Selleteemalist statistikat leiab ka info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia valdkonna lehelt ja info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia juhtimislaualt.

Eurostatile edastatakse EDAMISe kaudu kord aastas hiljemalt 5. oktoobriks agregeeritud andmed 10 ja enama hõivatuga ettevõtete kohta alljärgnevates lõigetes:
NACE'i jagu tähetasandil: D, E;
NACE'i osad kahekohalise tegevusalakoodi tasandil: 19, 20, 21, 26, 27, 28, 45, 46, 61, 72, 79;
agregatsioonid NACE'i kahekohalise tegevusalakoodi tasandil: 10 + 11 + 12, 13 + 14 + 15, 16 + 17 + 18, 22 + 23, 29 + 30, 31 + 32 + 33, 58 + 59 + 60, 62 + 63, 69 + 70 + 71, 73 + 74 + 75, 77 + 78 + 80 + 81 + 82.

Koos andmetega on kohustus edastada Eurostatile ka raport metoodika ja kvaliteedi kohta. Raport esitatakse Metadata Handleris. Kvaliteediraporti esitamise tähtaeg on 5. november. Kvaliteediraportis tuleb esitada ka Eurostati etteantud muutujate (muutujad erinevad aastate lõikes) standardvead.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 53 korda, 2024. aastal 63 korda.

Arvud ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

European businesses statistics compilers’ manual for ICT usage and e-commerce in enterprises, 2023.

Metoodikadokumendid on leitavad Eurostati teemalehe „Digital economy and society“ rubriigist Methodology.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediraport saadetakse Eurostatile iga uuringu perioodi kohta.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Riigisiseselt on andmete peamine kasutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Rahvusvahelised andmete kasutajad on Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) ning majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD).

Uuringu andmeid kasutatakse Digital Decade'is DESI indeksi (digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks) arvutustes. Digital Decade on Euroopa Komisjoni hallatav digitaalse kümnendi poliitikaprogramm, mis annab ELile ja liikmesriikidele võimaluse teha koostööd digitaalse kümnendi eesmärkide saavutamiseks. Selles sätestatakse mehhanism, mille abil monitooritakse edusamme 2030. aastani. Komisjon avaldab igal aastal aruande, milles antakse ülevaade tehtud edusammudest.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu.

Andmed on täielikus vastavuses õigusaktides toodud nõuetega.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.
Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ja edastatud Eurostatile olulisemate näitajate korral.

Eurostatile edastatava kvaliteediraporti koosseisus on kohustuslik esitada olulisema näitajate kohta valikuvead tegevusala ja suurusgruppide lõikes. Eurostat neid valikuvigu ei avalda ning samuti ei avaldata neid statistikaameti andmebaasis.

Valikust sõltumatuid vigu ei mõõdeta.
Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.
Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide täiendamisele on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.
Kõiki ekstreemseid väärtusi kontrollitakse ja käsitletakse ükshaaval.

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend vähemalt 10 hõivatuga tegutsevatest ettevõtetest. 50 ja enama hõivatuga ettevõtted on valimis kõikselt, 10–49 hõivatuga ettevõtete hulgas tehakse lihtne juhuslik valik.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustik on hoolikalt kavandatud, on elektroonilisel kujul ning sisaldab mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Mittevastamine võib olla tingitud sellest, et ettevõtte tegevus on peatatud või lõpetatud. Osal juhtudel teavitab valimisse sattunud ettevõte, et nemad infotehnoloogia valdkonnas ei tegutse. Sellisel juhul võetakse ettevõttega ühendust ning kui selgub, et nad ikkagi kasutavad infotehnoloogiat töö eesmärgil, siis võetakse nendega telefoni teel ühendust ja vajaduse korral abistatakse küsimustiku täimisel. Mittevastamise vähendamiseks on võetud kasutusele LimeSurvey keskkond, kus küsimustiku täitmine on mugav ja loogiline. Valimisse sattunud ettevõtetele saadetakse meeldetuletuskirju ning kui mõnes kihis on vastamismäär madal, helistatakse selle kihi ettevõtetele, et vastamismäära suurendada.

Ei arvutata

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse 260 päeva pärast aruandeperioodi lõppu (T + 260 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 260 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 260 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Enamik andmeid on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat, mõisteid ja definitsioone. Andmeid ei saa võrrelda nende tegevusalade puhul, mille kohta andmete avaldamine ei ole kohustuslik. Viimati nimetatud tegevusalad on valimisse lisatud siseriiklike andmekasutajate tarbeks, neid andmeid Eurostatile ei edastata.

Siseriiklikult on valimisse lisatud järgmised tegevusalad:
A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;
L Finants-ja kindlustustegevus;
Q Haridus;
R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne;
S Kunst, meelelahutus ja vaba aeg;
T Muud teenindavad tegevusalad.

Põhiandmed on ajaliselt võrreldavad. Lisaküsimused on uuringulainete lõikes erinevad.

20205. aastal uuendatud andmetabelite võrreldavate aegridade pikkus:
IT001: Internetiühendusega ja veebilehti omavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 23;
IT0080: Sotsiaalmeediat kasutavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi ja IT030: Interneti vahendusel pilveteenust ostnud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 7;
IT0081: E-kaubandust kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 15;
IT011: Haldustarkvara kasutavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 13;
IT149: Tehisintellekti tehnoloogiaid kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 4;
IT151: Suurandmeid analüüsinud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 2.

Ülejäänud aktiivsete andmetabelite võrreldavate aegridade pikkus:
IT0082: E-kaubandust Eestist ja väljastpoolt ostuks või Eestisse ja väljapoole müügiks kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi ja IT033: Ettevõtted arvete saatmise, tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 8;
IT138: IKT-spetsialistide olemasolu ettevõtte tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 9;
IT141: Suurandmeid analüüsinud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, IT146: Roboteid kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi ja IT147: IKT turvalisus ettevõttes tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 3;
IT142: Sotsiaalmeediat kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja sotsiaalmeedia kasutamise eesmärgi järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 1;
IT144: Veebi kaudu EL riikidesse müünud ettevõtted tegevusala, tööga hõivatud isikute arvu ja müümisel kohatud probleemide järgi, IT145: 3D-printimist kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, IT148: Asjade internetti kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi ja IT150: Keskkonnateadlikkus ja kaugtöö kasutamine ettevõttes tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 2.

Seos teiste valdkondadega puudub, seega valdkonnaülest sidusust ei saa hinnata.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmete sisemine sidusus on tagatud, kasutades ühtset metoodikat andmete kogumisel ja samu arvutusreegleid andmete agregeerimisel.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 2266 tundi (2025. aasta andmed).
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 1746 tundi (2024. aasta andmed).

Kulusid statistikatööde lõikes ei arvutata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Tegemist on tõenäosuslikul valimil põhineva ettevõtlusuuringuga.
Objektide arv üldkogumis on umbes 7600, objektide arv valimis umbes 3400.
Vähemalt 50 hõivatuga ettevõtteid vaadeldakse kõikselt, 10–49 hõivatuga ettevõtetest tehakse stratifitseeritud juhuslik valik tegevusala järgi.

Uuringus kasutatakse taustaandmetena statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“müügitulu andmeid. Töötajate arv saadakse maksu- ja tolliametilt, müügitulu andmed äriregistrist.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga 1357 „Infotehnoloogia ettevõttes“. Küsimustikus on rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle. Range kontroll rakendub vigade korral ehk olukorras, kus andmed on ebaloogilised või kohustuslik info puudub. Viga vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa. Pehme kontroll rakendub hoiatuse korral ehk olukorras, kus andmeesitaja peab andmete õigsuse üle kontrollima. Hoiatuse korral saab küsimustikku edasi täita.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Maksu- ja tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu. Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Põhjendatud vajaduse korral (nt äärmuslikud või kahtlased väärtused) võetakse andmeesitajatega ühendust andmete täpsustamiseks.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse väärtuste imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele, nt sama ettevõtte eelmise aasta andmetega.

Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse statistiliste üksuste kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate ettevõtete andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Kihid moodustatakse kahe põhitunnuse järgi: põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass töötajate arvu järgi.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös imputeerimise määra ei arvutata.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad