Ettevõtete majandusnäitajad (kuu)

Töö eesmärk on anda teavet teenuste müügi kohta, mis võimaldab jälgida ja hinnata tegevusalade kaupa teenindussektoris toimuvat.

Mitmel allikal põhinev töö

Teenuste müügi- ja mahuindeksid tegevusala järgi;
teenuste müügi- ja mahuindeksid fikseeritud baasperioodi suhtes;
teenuste müügi- ja mahuindeksite muutus võrreldes eelnenud perioodiga ja eelnenud aasta sama perioodiga.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Kaetud on teenindusvaldkonda kuuluvad mittefinantsettevõtted olenemata ettevõtte suurusest vastavalt allpool toodud detailsusele.
Kõik tegevusalad kokku (EMTAK 2008 H49–J63; L68–M82, v.a M72 Teadus- ja arendustegevus ja M75 Veterinaaria).

Veondus ja laondus (EMTAK H):
H49 Maismaaveondus ja torutransport,
H50 Veetransport,
H51 Õhutransport,
H52 Laondust ja veondust abistavad tegevusalad,
H53 Posti- ja kulleriteenus;

Majutus ja toitlustus (I):
I55 Majutus,
I56 Toitlustus;
Info ja side (J):
J58 Kirjastamine,
J59 Kino-, videofilmide, telesaadete tootmine; helisalvestiste, muusika kirjastamine,
J60 Programmid ja ringhääling,
J61 Telekommunikatsioon,
J62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused,

J63 Infoalane tegevus;

L68 Kinnisvaraalane tegevus;

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (M):
M69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine,
M702 Juhtimisalane nõustamine,
M71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs,
M73 Reklaamindus ja turu-uuringud,
M74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;

Haldus- ja abitegevused (N):
N77 Rentimine ja kasutusrent,
N78 Tööhõive,
N79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine jms tegevus,
N80 Turvatöö ja juurdlus,
N81 Hoonete ja maastike hooldus,
N82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused.

Teenuste müügiindeks – indeks, mis iseloomustab müügi muutust jooksevhindades
Teenuste mahuindeks – indeks, mis iseloomustab teenuste müügi muutust püsivhindades. Indeksi arvutamisel kasutatakse erinevaid teenuste tootjahinnaindekseid.
Jooksevhind – teenustele aruandeperioodil kehtinud hind
Püsivhind – teenuste tootjahinnaindeksiga deflateeritud jooksevhind

Ettevõte

Ettevõtted, mille põhitegevusala on veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus ja abitegevus.

Kogu Eesti

2020–…

Andmed avaldatakse üle-eelneva kuu kohta.

2021 = 100

Üleminek uuele baasperioodile 2025 = 100 toimub 2028. aasta I kvartalis.

Indeks on mõõtühikuta;
indeksi muutus – protsent (%).

Kuu

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Selles töös ei avaldata andmeid sellistes lõigetes, et konfidentsiaalsus rakenduks.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Kuu

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö raames uudiseid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Teenindus tabelis
TE011: Teenuste müügi- ja mahuindeksid (kuud).

Tööga seotud andmetabelit on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 247 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Samal ajal, kui andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis (hiljemalt 60 päeva pärast aruandekuu lõppu), edastatakse need kord kuus Eurostatile EDAMISe andmeedastuskanali kaudu. Statistikaamet avaldab nii teenuste müügi- kui ka mahuindeksid ühes tabelis, ent Eurostati andmebaasis avaldatakse andmed kahes eraldi tabelis.

Eurostati andmebaasis avaldatud andmetabelid:
Production in services – monthly data ja
Turnover in services – monthly data.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 215 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Siinkohal tasub pidada silmas, et kuni 2025. aastani oli ettevõtete majandusnäitajate kvartali- ja kuuandmetele koostatud ühine kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.

Kiirstatistika käsiraamat European business statistics methodological manual for short-term business statistics

Statistika tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Eurostatile saadetud teenuste mahuindeksite kvaliteediaruanne ja teenuste müügiindeksite kvaliteediaruanne.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.
2025. aasta andmete hindamisel kvaliteediprobleeme ei tuvastatud, sisendandmete hõivamisega ja andmete õigeaegse avaldamisega ei olnud tõrkeid.

Statistikatööd tehakse siseriikliku tellimuse alusel. Avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Andmeid kasutavad ka teised ministeeriumid (nt regionaal- ja põllumajandusministeerium, kliimaministeerium), asutused (nt Eesti Pank), organisatsioonid, ettevõtjad, ajakirjandus, Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) jt.
Andmeid kasutatakse majanduse kiirhinnangute tegemisel.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/2152 ning selle sisunõuded on kaetud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Selles töös valikust sõltumatuid vigu ei mõõdeta, ent neid püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest teenindusettevõtetest, v.a finants- ja kindlustusettevõtted.
Kaetuse viga ei mõõdeta

Selles töös mõõtmisvigu ei mõõdeta, aga neid püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega.

Ei ole rakendatav, sest töö põhineb administratiivandmetel.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse hiljemalt 60 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 60 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Teenuste müügi- ja mahuindeksid on võrreldavad teiste Euroopa Liidu (EL) riikide indeksitega. Definitsioonid ja klassifikaatorid on kooskõlas ELi nõuetega.

Ühtse metoodika järgi koostatud teenuste müügi- ja mahuindeksite aegread algavad 2020. aastast, Kui toimuvad olulised muudatused (nt baasaasta vahetus, klassifikaatorite uued versioonid), arvutatakse ümber kogu aegrida ehk ajaline võrreldavus püsib.

Vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Teenuste kuulised andmed on kaudselt võrreldavad teenindusettevõtete samade kvartali- ja aastaandmetega. Kuna erinevate perioodide statistika andmeallikad on erinevad, siis on mõistlik omavahel võrrelda ainult trendi.

Vaata „Valdkonnaülene sidusus“.

Ei ole rakendatav

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka andmete agregeerimisel.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel ja teise statistikatöö koondandmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel. Kui andmeid on revideeritud, on see statistikaameti andmebaasis kajastatud tabeli all olevates märkustes.

Teenuste müügiindeksi arvutamiseks kasutatakse maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni (vorm KMD) andmeid.
Teenuste mahuindeksi arvutamiseks deflateeritakse müügiindeksid hinnaindeksitega, kasutades koondandmeid statistikatööst 20413 „Äriteenuste tootjahinnaindeks“.

Kuu

Käibedeklaratsiooni (vorm KMD) andmed saadakse maksu- ja tolliametilt andmevahetuskihi X-tee kaudu. Hinnaindeksid saadakse statistikatööst 20413 „Äriteenuste tootjahinnaindeks“, täiendavat andmekogumist ei toimu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega.

Indeksite arvutamise aluseks on käibedeklaratsiooni (käibemaksumäärad alates 1. juuli 2025) põhjal arvutatav käive, mis arvutatakse vastavalt valemile:
Rida 1 + Rida 1' + Rida 12 + Rida 2 + Rida 2' + Rida 22 + Rida 3 – Rida 6 – Rida 7 + Rida 8 + Rida 9.

Ridade selgitused:

• 24% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud (Rida 1);
• 20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud (Rida 1');
• 22% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud (Rida 12);
• 9% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud (Rida 2);
• 5% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud (Rida 2');
• 13% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud (Rida 22);
• 0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud (Rida 3);
• kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku (Rida 6);
• muu kauba soetamine ja teenuse saamine, mida maksustatakse käibemaksuga (Rida 7);
• maksuvaba käive (Rida 8);
• erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete käive (KMS § 411);
• teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba maksustatav väärtus (Rida 9).

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teise statistikatöö andmetel.

Aegread on sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud ning arvutatud on trend. Korrigeerimiseks kasutatakse JDemetra+ tarkvara. Korrigeerimisel on arvestatud Eesti-põhist kalendrit. Iga uue perioodi (kuu) lisandumisega andmed korrigeeritakse ja aegread revideeritakse tagasiulatuvalt kolm aastat ehk kolmkümmend kuus perioodi.

Puuduvad