Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10,4% ja energeetikas 0,9%, kahanes aga töötlevas tööstuses 2,1%.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal 2024. aasta kolmandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus aeglustus. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 0,7%.

Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2022. aastal 5 miljardi euroni. Energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna kaupade ning teenuste toodang moodustas sellest ligi kaks kolmandikku ehk 3,1 miljardit eurot. Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) on võrreldes 2014. aastaga suurenenud veerandi ehk ühe protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta septembris 839 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 4%.

Ühiskonna muutuvatele vajadustele paremaks vastamiseks saaksid Euroopa statistikaametid võtta endale täiendavaid ülesandeid ning pakkuda lisaks riiklikule statistikale uusi andmeteenuseid. Samal ajal tuleb säilitada enda roll kvaliteetsete andmete usaldusväärse allikana. Just sellised mõtted suunasid arutelusid  möödunud nädalal Tallinnas toimunud Euroopa statistikaametite iga-aastasel konverentsil DGINS.

Statistikaameti andmetel jäi ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga samale tasemele, võrreldes 2023. aasta sama ajaga tõusis indeks 1,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.

Sel pühapäeval, 20. oktoobril tähistatakse üheksandat korda Euroopa statistikapäeva, mis seekord keskendub küsimusele, kuidas aitab riiklik statistika mõista ühiskonnas toimuvat. Kuidas aga jõuda andmeteni, mida riiklikud statistikategijad toodavad? Kuidas andmeid lugeda ja kuidas neist väärtust luua? Statistikaamet vaatas üle andmetarkuse 3 sammast. 

Korrastatud andmevarad aitavad luua paremaid teenuseid maksumaksjatele ja hoida kokku riigi ühist raha. Nii kirjeldab maksu- ja tolliametis (MTA) andmevarade korrastamist juhtiv Alvar Pihlapuu andmehalduse kõige olulisemat eesmärki. Aga kuidas saada andmed korda? Statistikaamet ja MTA annavad nõu.