Uudis

Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?

2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud. 

Loe edasi 1. oktoober 2026
Uudis

Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?

Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.

Loe edasi 1. oktoober 2026
Blogi

Rahvastikustatistikast pensioniea tõstmise valguses

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus).
Loe edasi 7. mai 2010
Blogi

Rahvastikustatistikast pensioniea tõstmise valguses

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus).
Loe edasi 7. mai 2010
Blogi

Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa

Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome. Turism 2009. aastal 2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa.
Loe edasi 3. mai 2010
Blogi

Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa

Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome. Turism 2009. aastal 2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa.
Loe edasi 3. mai 2010
Blogi

Ilmus mitmekeelne taskuteatmik "Eesti. Arve ja fakte 2010"

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga.
Loe edasi 30. aprill 2010
Blogi

Ilmus mitmekeelne taskuteatmik "Eesti. Arve ja fakte 2010"

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga.
Loe edasi 30. aprill 2010
Blogi

Eestis on elu parem kui Saksamaal 50 aasta eest?

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009.
Loe edasi 29. aprill 2010
Blogi

Eestis on elu parem kui Saksamaal 50 aasta eest?

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009.
Loe edasi 29. aprill 2010