Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson tõi välja, et kulutuste maht teadus- ja arendustegevusele oli mullu 702 miljonit eurot, mis on 61 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal. „Kulutused ei kasvanud võrreldes eelneva aastaga küll sama kiiresti, kuid nende maht on ajaloo suurim,“ lisas Pärson. Kulutustest enam kui pool ehk 406 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris, kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot. Riigieelarvest eraldati 2023. aastal teadus- ja arendustegevusele 337 miljon eurot, mis on 77 miljoni võrra enam kui aasta

Teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht oli 2022. aastal 642 miljonit eurot, mis moodustab sisemajanduse koguproduktist 1,78%. Hoolimata T&A kulutuste hoogsast kasvust jäi nende osakaal SKP-st 2021. aasta tasemele.

2021. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht 551 miljonit eurot, mis on 15% enam kui aasta varem. Ettevõtlussektori panus T&A tegevusse oli märkimisväärne. Eelmise aasta arenguid teadus- ja arendustegevuses tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute maht läbi aastate suurim – 481 miljonit eurot. Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson vaatas lähemalt, kes ning millele teadus- ja arendustegevuse raames kulutasid.

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2018. aastal teadus- ja arendustegevusele 365,6 miljonit eurot, mida on viiendiku võrra enam kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24% enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 1,61%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.