Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Käive tegevusala järgi

Sisuleht
Joonistel esitatakse kuukäibe suhteline muutus protsentides võrreldes eelmise aasta sama kuuga kahe ajavahemiku kohta: alates 2006. aastast ja alates 2017. aastast. Saadud arv näitab, kas käive on suurenenud (suhtarv on positiivne), vähenenud (suhtarv on negatiivne) või ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud (suhtarv on null). Näitaja on arvutatud järgmiselt: (käive jooksval aastal – käive eelmisel aastal) / käive eelmisel aastal * 100% Joonis võimaldab kõige detailsemalt hinnata alanud kriisi mõju, kui vaadata kuude kaupa tegevusalade alusel ettevõtete käibe muutust 2020. aastal võrreldes

Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist

Kuupäev 18.08.2012
Artikkel
„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Statistikaamet taasalustab koostöös mobiilioperaatoritega liikumisanalüüsi

Kuupäev 15.03.2021
Artikkel
Statistikaamet on sõlminud lepingud Telia, Tele2 ja Elisaga, et alustada valitsuse tellimusel uuesti liikumisanalüüsi. Tehtava analüüsi eesmärk on aidata valitsusel hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, nakatumisohu arengut ja planeerida paremini regionaalset kommunikatsiooni. Liikumisanalüüs tehakse sama metoodikaga, mida kasutati eelmisel kevadel

Ajakasutus

Valdkond
Aeg ja selle kasutamine mõjutab tuntavalt meie igapäevaelu. Meil kõigil on ööpäevas võrdselt 24 tundi. Ometi kasutame seda aega võrdlemisi erinevalt, lähtudes isiklikest eelistustest ja kohustustest ning sellest, kui vabad oleme langetama valikuid meelepärase tegevuse kasuks. Ajakasutusstatistika peegeldab inimeste igapäevaelu ja eelistusi, andes täpsemat teavet, millele aeg kulub, kirjeldades laiemalt tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid, samuti muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonna tõekspidamistes. Ajakasutuse andmed annavad järgmist

Vägivaldsete surmade arv väheneb, aga mure enesetappude pärast püsib

Kuupäev 21.01.2021
Artikkel
Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust.