Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja

Kui tihti te kohtute sõprade või sugulastega? Kui palju te ennast liigutate? Kui rahul te eluga olete? Tervist, sotsiaalset aktiivsust, majanduslikku olukorda ja vaba aega käsitlev uuring püüab anda vastust küsimusele, kuidas mõjutab elukvaliteet tervist ja majanduslikud võimalused toimetulekut pensionieas. Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringuga on kogutud teavet 50-aastaste ja vanemate inimeste eluolu kohta juba viimased 20 aastat. Kuidas eestlased vananevad? Statistikaameti SHARE projektijuhi Jana Brunsi sõnul annab uuring väärtuslikku teadmist selle kohta, kuidas Eesti inimesed

Tegemist on igasuvise revisjoniga, mille käigus võetakse arvesse uusi andmeallikaid ja täpsustatud arvestusi. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul tavapärane uute andmete lisandumine ja arvestuste uuendamine ebatavalisi muutusi SKP nominaalsetes näitajates kaasa ei toonud. „Märgatavam mõju oli hinnamuudatuste täpsustamisel ja seeläbi reaalse SKP näitajale. Täpsustused reaalse SKP hinnakomponendis ei olnud seotud tarbijahinnaindeksi metoodika uuendusega,” rääkis Müürsepp. Revisjoni käigus paranesid kiire hinnatõusu perioodi jäänud 2022. aasta näitajad

Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul näitavad Eurostati andmed, et eestimaalased osalevad kultuurielus aktiivselt. „Euroopa Liidus kulutatakse kultuurile keskmiselt 2,7% leibkonna eelarvest, millele jääme veidi alla. Silma torkab aga see, et Eesti leibkondade kultuurikulutustest läheb märkimisväärne osa sündmuste külastamisele. Umbes veerand kultuurile panustatud rahast kulub kontsertidel, teatris, muuseumides ja muudel sündmustel käimiseks. See on Euroopa Liidu keskmisest märksa suurem ja näitab, et eestimaalastele meeldib aktiivselt erinevatest üritustest osa võtta,“ selgitas

„SKP kiirhinnangu põhjal jätkus teises kvartalis majanduse elavnemine sarnases tempos esimese kvartali majanduskasvule,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp. Võrreldes 2026. aasta esimese kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,4%. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP 2026. aasta teise kvartali kohta avaldab statistikaamet 31. augustil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse

• Eestis elab 424 142 ema. • Emade keskmine vanus on 57, kuid kõige rohkem on Eestis 41-aastaseid emasid. See tähendab, et nad võivad suure tõenäosusega kanda nime Svetlana või Olga, sest need on vastavalt 57- ja 41-aastaste naiste levinuimad nimed. • Enim on Eesti emasid sündinud 15. märtsil ja 15. mail – mõlemal päeval tähistab sünnipäeva 1323 ema. • Palju õnne! Tänavusel emadepäeval tähistab 1252 ema ka oma sünnipäeva. Kõige rohkem emasid saab 10. mail 43-aastaseks. • 2353 emal on rõõm tähistada oma sünnipäeva lapsega samal päeval. Neist 36 ema saab oma sünnipäeva tähistada lausa koos mitme

Juunis oli ettevõtete kindlustunde indikaator kõige kõrgem kaubanduses (+20,5), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt +3,1 ja -3,8. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-12), kus suurimaks piiranguks ehitustegevusele peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -29. Võrreldes eelmise kuuga paranesid nii tarbijate kui ka kaubandus-, ehitus- ja teenindussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele. Tööstussektori ettevõtjate hinnangud olid veidi pessimistlikumad. Kaubandusbaromeetri küsimustiku andmeid detailsemalt vaadates selgus, et

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel