Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2008. aastal 12 912 krooni ja brutotunnipalk 77,52 krooni, teatab Statistikaamet. 2007. aastaga võrreldes tõusis keskmine kuupalk 13,9% ja tunnipalk 15,3%.

Keskmine brutokuupalk oli 2008. aasta IV kvartalis 13 117 krooni ja brutotunnipalk 79,58 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja brutotunnipalk 9,9%. Alates 1993. aastast oli brutokuupalga kasv nii väike viimati 2004. aasta I kvartalis (6,5%).

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta III kvartalis 809 eurot ja brutotunnipalk 4,82 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes keskmine brutokuupalk tõusis 6,6% ja brutotunnipalk 4,7%.

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta III kvartalis 11 770 krooni ja brutotunnipalk 71,76 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 5,8%. Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest.

Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.

Statistikaameti andmetel on Eestis viimasel kümnendil jalatsitootmisega tegelenud ligikaudu 20 ettevõtet. Eesti jalatsiturg on väike ning peamiselt imporditakse Hiinas toodetud jalatseid.