Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel vähenes veebruaris kaupade eksport võrreldes 2019. aasta veebruariga 6% ja import 2%. Kõige enam vähenes nii eksport kui ka import Euroopa Liidu väliste riikidega.

31. detsembri keskööst märtsi lõpuni toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus. REL 2011 prooviloendus algas e-loendusega, mille käigus saavad prooviloenduspiirkondade elanikud end ise pooleteise kuu jooksul interneti teel loendada. „Väga oluline on, et prooviloenduspiirkondade elanikud osaleksid võimalusel e-loendusel, sest see on Eesti rahvaloenduste 130-aastases ajaloos esimene omataoline ja vajab enne 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust korralikku testimist,” rääkis Statistikaameti REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. E-loendusel saab osaleda Statistikaameti elektroonilises andmete kogumise keskkonnas eSTAT. Kolm kuud kestev REL 2011 prooviloendus toimub kahes osas: e-loendus (31. detsember 2009 kuni 21. veebruar 2010) ja küsitlusloendus (5.–31. märts 2010), kus küsitlejad käivad nende leibkondade kodudes, kes e-loendusel ei osalenud või täitsid ankeedi puudulikult. Diana Beltadze sõnul on prooviloendus aluseks 2011. aasta

2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse. Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle. Nii on

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse. Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle. Nii on

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45%-l täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud. Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal (16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal (vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud (vastavalt 37% ja 38%). Väga heaks või

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.