Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kõige enam ehk 4% vähenes müügimaht 2024. aastal tööstuskaupade kauplustes, toidukaupade kauplustes oli kahanemine 3%. „Müügimaht suurenes mullu aga 2% mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes,“ täpsustas Pihlak. Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas aasta viimasel kuul taas kasvama. „Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2024. aasta detsembris 1 miljard eurot ning võrreldes 2023. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 1%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2024. aasta detsembris võrreldes 2023. aasta

Üha rohkem räägitakse sellest, et andmete abil saab teha paremaid ja targemaid otsuseid. Selleks peavad andmed aga korras olema. Kuidas selle igapäevase väljakutsega alustada?

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik märkis, et töötlevas tööstuses vähenes tootmine viiendat kuud järjest. „Suurim töötleva tööstuse tegevusvaldkond puidutöötlemine kahanes 2%. Juunis vähenes taas ka toiduainete tootmine, mis kahanes 3,3%. Toiduainetööstuse mahud vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga kuuendat kuud järjest, kuid juunis võrreldes maiga kahanemine aeglustus,“ tõi Kadarik välja. Juunis suurenes tootmine ühel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel, kahanes aga kahel kolmandikul. Viiest suuremast tegevusalast kahanesid lisaks puidutöötlemisele ja toiduainete

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta detsembriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9% ja sealhulgas toiduainete tootmises 2,6%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes 2024. aasta novembriga mõjutas indeksit detsembris eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta jaanuaris Eesti majutusettevõtteid 95 000 välis- ja 110 000 siseturisti. Siseturistide arv aastases võrdluses langes, nii nagu ka 2024. aastal mitmel kuul. 2020. aasta jaanuarile ehk viimasele kriisieelsele tippkuule jäi turistide arv 2025. aasta jaanuaris siiski 8% alla. „Võrreldes kriisieelse jaanuariga oli siseturiste majutusettevõtetes 15 000 võrra rohkem, samas välisturiste 33 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse 30 000 turisti ehk nad moodustasid 32% majutuskohtades peatunud

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla

Statistikaameti analüütiku Maali Käbini sõnul pärineb info rahvuste kohta erinevatest riiklikest allikatest. „Peamine allikas on rahvastikuregister, kuid kui seal rahvus puudub, kasutatakse teisi riiklikke andmekogusid, näiteks isikut tõendava dokumendi taotlemisel esitatud andmeid,“ selgitas Käbin. Eestlaste arv on püsinud stabiilne, ukrainlaste arv on kasvanud Aastatel 2018–2026 on eestlaste arv püsinud küllaltki stabiilsena. Samal ajal on venelaste arv kahanenud ja ukrainlaste arv kasvanud. Eestlaste osatähtsus on kõigis vanuserühmades suurim, kuid 65–79-aastaste hulgas ulatub venelaste ja

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes vaatamata kütusehinna järsule tõusule mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta märtsiga võrreldes 15%. „Üheks mõjutajaks oli tarbijate ebakindlus ning hinnatõusu jätkumist kartes hakati kütust varuks ostma,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes 2025. aasta märtsiga võrreldes 10%. Samas toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Nende ettevõtete müügimahu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade hinnatõus,“