Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes vaatamata kütusehinna järsule tõusule mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta märtsiga võrreldes 15%. „Üheks mõjutajaks oli tarbijate ebakindlus ning hinnatõusu jätkumist kartes hakati kütust varuks ostma,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes 2025. aasta märtsiga võrreldes 10%. Samas toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Nende ettevõtete müügimahu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade hinnatõus,“

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tootmine nii tööstusettevõtetes kokku kui ka töötlevas tööstuses. „Töötleva tööstuse tootmise kasvu toetas paljuski toiduainete tootmise suurenemine 7,3%. Olulise panuse andsid selleks piimatootmine ja muude toiduainete tootmine, kuhu alla kuuluvad suhkru- ja kondiitritooted, valmistoidu, kohvi, tee ja vürtside tootmine,“ tõi Bunder välja. Veebruaris kasvas tööstustoodangu maht pea pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes toiduainete tootmine (7,3%), põlevkiviõli (9,2%)

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et märtsis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. „Teisalt kiirenes toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis veelgi, kahanedes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7%,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2024. aasta märtsiga võrreldes 15%. „Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldasid mõju eelmise aasta märtsi madal võrdlusbaas ning mullusest odavam mootorikütuse hind,“ täpsustas Pihlak

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas selle aasta jaanuaris taas kasvama ja suurenes teist kuud järjest. „Veebruaris kasvas maht küll veidi aeglasemalt kui jaanuaris,“ lisas analüütik. Veebruaris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2025. aasta veebruariga võrreldes 17% ja tööstuskaupade kauplustes 8%. „Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta detsembriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9% ja sealhulgas toiduainete tootmises 2,6%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes 2024. aasta novembriga mõjutas indeksit detsembris eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete

“Statistikaameti ülesanne on küsida vaid hädavajalikku. Me küll küsime palju riigi toimimiseks olulisi andmeid, aga palju enam anname neid ühiskonnale ka tagasi,” tõstis möödunud aastale tagasi vaadates esile statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Tema sõnul on selle kinnituseks rohkem kui 2 miljonit andmebaasi külastust, üle 3000 avaldatud näitaja ja rohkem kui 8200 meediakajastust ühe aasta jooksul. „Me näeme õhtuti „Aktuaalsest kaameras“ ja eriti majandusuudistes, et meie andmed toetavad pea iga päev avalikku arutelu ning järjepidevalt iseloomustavad oluliste nähtuste, näiteks rahvastiku

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul jätkus aprillis sarnaselt märtsile ja veebruarile töötleva tööstuse tootmise vähenemine . „Peamiseks mõjutajaks oli toiduainete tootmise 8% kahanemine, mis vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga neljandat kuud järjest. Tõenäoliselt on toidutootmist hakanud survestama Lähis-Ida konflikti mõjud tarneahelatele, samuti jätkub hinnasurve,“ lisas Kadarik. Aprillis suurenes tootmine veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest kasvas puidutöötlemine 2,9%, metalltoodete tootmine 6,5% ning arvutite

Kadri Rootalu, Liselle Kaldaru Sündide arv on Eestis oluliselt vähenenud juba viimased neli aastat. Enne seda sündis terve kümnendi jooksul igal aastal 13 000–14 000 uut ilmakodanikku. „Selle aastatuhande rekord oli 2008. aastal, kui sündis veidi üle 16 000 lapse. Üle 20 000 lapse sündi nägime Eestis viimati enne taasiseseisvumist,“ tõi statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu välja. Väikeste eestlaste osakaal kogu sündimusest pole viimasel paaril aastal märkimisväärselt muutunud, sest sündimus on vähenenud nii eestlaste kui ka muust rahvusest inimeste hulgas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla