Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta juunis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 14% ja import 11%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi euro ja imporditi üle 1,6 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 268 miljonit eurot, mis on 20 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta esimeses kvartalis 1553 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1424 eurot.

Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2023. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 713,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui eelneval neljal aastal. Enamik müüdud taimekaitsevahenditest olid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta aprillis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 3% ja import 6%. Kaupu eksporditi jooksevhindades üle 1,5 miljardi ja imporditi rohkem kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 305 miljonit eurot, mis on 65 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari, mis annab suurepärase võimaluse tutvuda meie kultuuripärandiga andmete kaudu. Konkursi võitjad Krister Kruusmaa, Peeter Tinits ja Laura Nemvalts annavad ülevaate, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö. „Kultuuripärandist on saanud andmed, tulge kasutama!" kutsub võitjatiim kõiki uusi huvilisi uudistama.

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.

Kui tihti te kohtute sõprade või sugulastega? Kui palju te ennast liigutate? Kui rahul te eluga olete? Tervist, sotsiaalset aktiivsust, majanduslikku olukorda ja vaba aega käsitlev uuring püüab anda vastust küsimusele, kuidas mõjutab elukvaliteet tervist ja majanduslikud võimalused toimetulekut pensionieas. Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringuga on kogutud teavet 50-aastaste ja vanemate inimeste eluolu kohta juba viimased 20 aastat. Kuidas eestlased vananevad? Statistikaameti SHARE projektijuhi Jana Brunsi sõnul annab uuring väärtuslikku teadmist selle kohta, kuidas Eesti inimesed