Otsingu tulemused

„Kõige levinumad on abielud eestlase ja venelase vahel, neid on viimasel viiel aastal sõlmitud 2527. Teisel kohal on ukrainlaste-venelaste paarid (738), seejärel ukrainlaste-eestlaste paarid (481), venelaste-valgevenelaste paarid (227) ning eestlaste-soomlaste paarid (132),“ ütles statistikaameti analüütik Henry Lass. Lass selgitas, et eestlaste ja venelaste vahel sõlmitud abielude puhul paistab silma, et pruut on pigem vene rahvusest ja peigmees eesti rahvusest – 59% eestlane-venelane paaridest on naine venelane. 32 894 liitu Erinevast rahvusest abiellujaid on viimase viie aasta statistikas

8. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Mida näitavad statistikaameti andmed Eestis elavate vanaisade ja vanaemade kohta?

Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. “2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000. Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde Viimase kümne

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,“ tõi Oras välja. Veekasutuse indeks pluss ( Water exploitation index plus , WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp ütles, et eelmise kvartaliga võrreldes on majandus jäänud samale tasemele. „Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,1%,“ täpsustas Müürsepp. Eurostati andmetel kasvas Euroopa Liidu majandus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi kiiremini – 0,9%. SKP 2024. aasta kolmanda kvartali andmed avaldab statistikaamet 29. novembril . Tutvu SKP kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis . Loe rahvamajanduse arvepidamise kohta lähemalt. Statistikaameti

Sügisel kirjutas statistikaameti uudises, et kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud läbivalt Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Hiljuti avaldas statistikaamet värsked rahvastikuandmed ning vaatas nüüd taas Eesti kaardile otsa. „Värskete rahvastikuandmete põhja võtsime vaatluse alla Eesti tihedaimalt ja Eesti hõredaimalt asustatud

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul annab juhtimislaud kiire ülevaate sidususe seisust Eestis. „Lõimumisvaldkonna statistikale pööratakse tavapäraselt tähelepanu kord kolme aasta jooksul, kui avaldatakse Eesti integratsiooni monitooringu tulemused. Kõnekaid andmeid lõimumise ja kohanemise kohta on aga oluliselt rohkem. Loodan, et kõik huvitatud inimesed alates ametnikest ja ajakirjanikest kuni aktiivsete kodanikeni kasutavad seda, et teha paremaid otsuseid,” rõhutas Silberg.  Statistikaameti juhtimislaudade projektijuhi Ene Saareoja sõnul toetab uus

Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul on andmepõhise aruandluse eesmärk vähendada ettevõtete koormust aruandluskohustuse täitmisel. Nii on statistikaamet loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. „See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Piisava võimekusega tarkvara kaudu liiguvad aruandluseks vajalikud andmed statistikaametile masinloetaval kujul otse ettevõtte majandustarkvarast,“ selgitas Korka. Koormus liigub