Metsa arvepidamine

Metsa arvepidamises kirjendatakse ja esitatakse andmed metsavarude kohta ja majandustegevuse kohta metsamajanduses ja metsavarumises viisil, mis on täielikult kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise kohaselt esitatavate andmetega. Metsa arvepidamine annab täiendavat teavet ja selles kasutatakse mõisteid, mis on kohandatud metsade ning metsamajanduse ja metsavarumise eripärale.

Mitmel allikal põhinev töö

Puittaimestikuga maa pindala näitajad
Bilansikirjed: algpindala arvestusaasta alguses; metsastamine ja muud suurenemised; raadamine ja muud vähenemised; statistiline ümberliigitamine; tasakaalustav kirje; lõpp-pindala arvestusaasta lõpus.
Puittaimestikuga maa liigid: metsamaa (puidu varumiseks kasutatav metsamaa, puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa); muu puittaimestikuga maa (puidu varumiseks kasutatav muu puittaimestikuga maa); puidu varumiseks kasutatav muu puudega maa.

Puidu väärtus puittaimestikuga maal (miljon eurot)
Bilansikirjed: algvaru arvestusaasta alguses, netojuurdekasv; puiduvarumine; taastamatud kaod; ümberhinnangud; statistiline ümberliigitamine; tasakaalustav kirje; lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Puittaimestikuga maa liigid: metsamaa (puidu varumiseks kasutatav metsamaa; puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa); muu puittaimestikuga maa (puidu varumiseks kasutatav muu puittaimestikuga maa); puidu varumiseks kasutatav muu puudega maa.

Puidu maht puittaimestikuga maal (tuhat m³)
Bilansikirjed: algvaru arvestusaasta alguses; netojuurdekasv; puiduvarumine; taastamatud kaod; statistiline ümberliigitamine; tasakaalustav kirje; lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Puittaimestikuga maa liigid: metsamaa (puidu varumiseks kasutatav metsamaa; puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa); muu puittaimestikuga maa (puidu varumiseks kasutatav muu puittaimestikuga maa); puidu varumiseks kasutatav muu puudega maa.

Metsamajanduse ja metsavarumise majanduskonto näitajad: toodang (metsapuude istikud ja metsapuude seemned, metsapuude juurdekasv, toorpuit (palgid, küttepuit, paberipuit), looduslikud materjalid, v.a puit, metsamajandusele ja metsavarumisele iseloomulikud teenused, muud tooted); vahetarbimine (puidu tootmiseks kasutatud metsapuud, metsapuude seemned ja metsapuude istikud, energia ja määrdeained, metsamajandusele ja metsavarumisele iseloomulike teenuste summa, muud tooted ja teenused); kogulisandväärtus (põhivara kulum, muud tootmismaksud, muud tootmistoetused, hüvitised töötajatele, tegevuse ülejääk ja segatulu); kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine; varude muutus (lõpetamata kultiveeritava bioloogilise vara muutus, muu varude muutus); kapitalisiirded; metsamajanduse ja metsavarumise tööhõive (1000 täistööaja ekvivalenti).

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);
toodete ja teenuste klassifikaator (TTK);
kombineeritud nomenklatuur (KN);
ESA 2010 tehingute ja muude voogude klassifikaator

Majandusandmete kaetus on metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala (EMTAK A.02).

Algvaru – puittaimestiku või metsavara maht või väärtus arvestusperioodi alguses
Bilansikirje – vara või pindala muutust kirjeldav arvestuskirje bilansis, näiteks algvaru, netojuurdekasv, puiduvarumine, ümberhinnang või lõppvaru
Hüvitised töötajatele – töötasud ning tööandja makstud sotsiaalmaksed
Kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine – põhivara soetused miinus realiseerimised
Keskmine kännuhind – vahelaohinna ja raiekulu vahe, arvestamisel võetakse arvesse puidu liigist ja sortimendist tulenevaid hinna erinevusi
Kogulisandväärtus – tootmisprotsessis loodud uus väärtus, arvutatakse toodangu ja vahetarbimise vahena. Moodustub põhivara kulumist, hüvitistest töötajatele, muudest netotootmismaksudest ning tegevuse ülejäägist ja segatulust.
Lõpetamata kultiveeritava bioloogilise vara muutus – netojuurdekasvu ja puiduvarumise vahe rahalistes ühikutes
Lõpetamata toodang – tootmisprotsessis olev toodang, mis ei ole arvestusperioodi lõpuks veel realiseeritud; metsanduses hõlmab see eelkõige kultiveeritavate bioloogiliste varade, sealhulgas kasvava metsa, väärtuse muutust bioloogilise juurdekasvu tulemusena
Lõppvaru arvestusaasta lõpus – puittaimestiku või metsavara maht või väärtus arvestusperioodi lõpus
Metsa arvepidamine – metsavarude arvepidamine, mis hõlmab puittaimestikuga maad ja seal olevat puitu, ning majandustegevuse arvepidamine metsamajanduse ja metsavarumise kohta
Metsamaa – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrastiku liitus on suurem kui 10%, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nagu linnapargid, alleed ja aiad).
Metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala toodang – metsamajanduse ja metsavarumise tegevusalal toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus baashindades. Eristatakse metsapuude istikuid ja metsapuude seemneid, metsapuude juurdekasvu, toorpuitu, looduslikke materjale, v.a puitu, metsamajandusele ja metsavarumisele iseloomulikke teenuseid ning muid tooteid, mis ei sisaldu eelnevates kategooriates.
Metsapuude juurdekasvu toodang – kasvava metsa müügist saadud tulu ja keskmise kännuhinnaga hinnatud netojuurdekasvu väärtuse summa
Metsastamine ja muud suurenemised – pindala lisandumine metsastamise või maakasutuse muutuse tõttu
Muu puittaimestikuga maa – üle 0,5 hektari suurune maa-ala,

• mis ei ole liigitatud metsamaaks ja kus kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrastiku liitus on 5–10%, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda;
• või mille kaetus põõsaste, võsa ja puudega on suurem kui 10%.

See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nagu linnapargid, alleed ja aiad).
Netolisandväärtus – kogulisandväärtus pärast põhivara kulumi mahaarvamist
Oma tarbeks toodang – kodumajapidamiste enda tarbeks toodetud kaupade ja teenuste väärtus
Puidu aastane netojuurdekasv – eluspuude mahu või väärtuse keskmine aastane suurenemine, millest on lahutatud keskmine aastane puude suremus
Puiduvarumine – kõigi metsamaalt, muult puittaimestikuga maalt või muudelt raiealadelt langetatud ja eemaldatud elusate või surnud puude maht. See hõlmab ka müümata ümarpuitu, mida hoitakse metsatee ääres; taastatud looduslikke kadusid; varasemal perioodil langetatud puidu eemaldamist aasta jooksul; muu kui tüvepuidu (nt kändude ja oksade) eemaldamist ning looduslikel põhjustel (looduslike kadudena, nt tulekahju, tuule, putukate ja haiguste tõttu) surnud või kahjustatud puude eemaldamist. See ei hõlma puitu mittesisaldavat biomassi ega puitu, mis jäetakse metsa ja mida aasta jooksul ei eemaldata, nt kännud, oksad, ladvad ja raiejäägid (raiejäätmed).
Puidu varumiseks kasutatav metsamaa – metsamaa, kus puidu varumine on lubatud
Puidu varumiseks kasutatav muu puudega maa – muu puudega maa, mida kasutatakse puidu varumiseks
Puidu varumiseks kasutatav muu puittaimestikuga maa – muu puittaimestikuga maa, millelt toimub puidu varumine
Puidu varumiseks mittekasutatav metsamaa – metsamaa, kus varumine ei ole lubatud või on oluliselt piiratud
Põhivara kulum – põhivara väärtuse vähenemine kasutamise ja vananemise tõttu
Raadamine ja muud vähenemised – pindala vähenemine raadamise või maakasutuse muutuse tõttu
Statistiline ümberliigitamine – pindala või vara ümberklassifitseerimine kategooriate vahel
Taastamatud kaod – raiejäägid ning kõik tuuleheited ja -murrud, mida ei saa metsast eemaldada, ning metsapõlengute tõttu kaotatud puit
Tasakaalustav kirje – arvestuslik jääkkirje, mis tagab varabilansi tasakaalu ning kajastab erinevust alg- ja lõppvaru ning kajastatud voogude vahel
Toorpuidu toodang – varutud puidu väärtus vahelaohindades, eristatakse palgi, paberi- ja küttepuidu sortimente
Tootmiseks kasutatud metsapuud – keskmise kännuhinnaga hinnatud puiduvarumise väärtus
Tööhõive – hõivatud tööjõud täistööaja ekvivalendis
Vahelaohind – puidu hind metsas laoplatsil, arvestustes on kasutatud riigimetsa majandamise keskuse andmeid
Vahetarbimine – tootmisprotsessis kasutatud kaupade ja teenuste väärtus. Eristatakse puidu tootmiseks kasutatud metsapuud, metsapuude seemned ja metsapuude istikud, energia ja määrdeained, metsamajandusele ja metsavarumisele iseloomulikud teenused ja muud tooted ja teenused, mis ei sisaldu eelnevates kategooriates.
Varude muutus – toormaterjalide, valmistoodangu ja lõpetamata toodangu varude muutus
Ümberhinnang – metsavara väärtuse muutus, mis tuleneb hindade muutumisest, mitte vara füüsilise koguse muutusest.

Institutsionaalne üksus;
majandusterritoorium

Kõik institutsionaalsed üksused;
kogu Eesti majandusterritoorium

Kogu Eesti

2022–…
2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2022., 2023. ja 2024. aastat.

Ei ole rakendatav

Puittaimestikuga maa pindala – tuhat hektarit (ha);
puidu maht puittaimestikuga maal – tuhat kuupmeetrit (m³);
puidu väärtus puittaimestikuga maal – miljon eurot;
metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala majandusnäitajad – miljon eurot;
metsamajanduse ja metsavarumise tööhõive – 1000 täistööaja ekvivalenti

Aasta

Riikliku statistika seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3024, 27. november 2024, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega (EMPs kohaldatav tekst), VII lisa „Metsaarvepidamise moodul“.

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Detsembris 2025 avaldati uudis „Uued metsaarvepidamise andmed: metsanduse lisandväärtus oli 2023. aastal 221 miljonit eurot“.
Statistikatöö raames edaspidi regulaarseid pressiteateid ei avaldata; blogilugude, uudisnuppude ja sotsiaalmeediapostituste koostamine otsustatakse jooksvalt vastavalt vajadusele.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Metsa arvepidamine tabelites
KK53: Puittaimestikuga maa liigi ja bilansikirje järgi;
KK54: Puidu maht ja väärtus puittaimestikuga maal maa liigi ja bilansikirje järgi;
KK55: Metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala majandusnäitajad.

Ei ole rakendatav, kuna tegemist on uue regulaarse statistikatööga.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö andmeid avaldatakse ka statistikaameti veebilehel keskkonnavaldkonna rubriigis Mets .

Samal päeval statistikaameti andmebaasis andmete avaldamisega (hiljemalt 30. september) edastame andmed EDAMISe andmeedastuskanali kaudu Eurostatile. Eurostat avaldab liikmesriikide võrreldavad metsaarvepidamise andmed oma andmebaasis:
Volume of timber over bark;
Area of wooded land;
Economic aggregates for forestry.

Ei ole rakendatav, kuna tegemist on uue regulaarse statistikatööga

Käsiraamat „European Forest Accounts Handbook“ (2024)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 549/2013 koostatakse kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta Eurostatile edastatav aruanne.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Siseriiklikud andmete kasutajad:

• kliimaministeerium;
• regionaal- ja põllumajandusministeerium;
• majandus- ja kommunikatsiooniministeerium;
• Eesti keskkonnaagentuur;
• avalikkus;
• teadlased;
• mitteriiklikud organisatsioonid.

Rahvusvahelised andmete kasutajad:

• Euroopa Komisjoni eri direktoraadid ja Euroopa keskkonnaamet;
• ühenduurimiskeskus (JRC);
• ÜRO Euroopa majanduskomisjoni metsa ja metsatööstuse komitee (UN ECE COFFI);
• ÜRO toidu ja põllumajandusorganisatsioon (UN FAO);
• Euroopa ministrite metsakaitsekonverents (Forest Europe / Euroopa metsad);
• rahvusvahelised uurimisasutused, nt Euroopa metsainstituut (EFI, European Forest Institute);
• erinevad riikide teaduskoostöö projektid, nt European Forest Partnership.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Metsa arvepidamine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3024, 27. november 2024(, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega) VII lisas „Metsaarvepidamise moodul“ esitatud nõuetele ja rahvamajanduse arvepidamise nõuetele.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Täpsus tagatakse Eurostati väljatöötatud metoodika rakendamise teel. Arvestuse täpsus oleneb selles sisendina kasutatavate teiste statistiliste andmete kvaliteedist. Statistiliste sisendandmete täpsust kontrollitakse.
Juhul kui esineb algallika(te) alakaetust, võib tekkida hinnangute nihe, mida vähendatakse eksperthinnangute abil.
Arvepidamise revideeritud perioodide andmed on üldiselt täpsemad kui nende esialgsed versioonid, mis on tingitud peamiselt uutest algallikatest ja varasemates algandmetes tehtud parandustest ja uuendustest.
Metsa pindala ja varu andmete täpsus sõltub eelkõige statistilise metsainventuuri (SMI) andmete täpsusest ja usaldusväärsusest ning metsa arvepidamise arvutustes kasutatavate andmeallikate ja meetodite kvaliteedist. SMI on valikuuring, mistõttu sisaldavad SMI põhjal saadud hinnangud valimist tulenevat juhuslikku määramatust. Lisaks võivad hinnanguid mõjutada mõõtmis-, klassifitseerimis-, töötlus- ja mudelipõhised vead. Andmete kvaliteet tagatakse SMI metoodika ja kvaliteedikontrolli rakendamise ning metsa arvepidamise arvutuste kontrollimise kaudu.

Metsa arvepidamine ei ole valikuuring, vaid mitmel andmeallikal põhinev arvepidamine. Peamiseks sisendallikaks metsamaa pindala, puiduvaru ja juurdekasvu hinnangute koostamisel on keskkonnaagentuuri (KAUR) statistiline metsainventuur (SMI), mis põhineb tõenäosuslikul valimil. SMI andmete statistilist täpsust ja valikuvigu hindab ning dokumenteerib KAUR oma metoodika raames. Statistikaamet metsa arvepidamise väljundnäitajatele eraldi valikuvea hinnanguid ei arvuta.

Ei kohaldu. Metsa arvepidamine ei ole valikuuring. Valikuvigu hinnatakse peamise sisendallika, keskkonnaagentuuri statistilise metsainventuuri (SMI), metoodika raames. Statistikaamet metsa arvepidamise väljundnäitajate kohta valikuviga ei arvuta ega avalda.

Valikust sõltumatud vead võivad tuleneda erinevate andmeallikate andmete klassifitseerimisest, mõõtmisest, töötlemisest ning erinevate allikate andmete ühendamisest. Lisaks sõltub metsa arvepidamise kvaliteet kasutatavate lähteandmete kvaliteedist, sealhulgas keskkonnaagentuuri statistilise metsainventuuri ja administratiivsete andmeallikate kvaliteedist. Võimalikke vigu vähendatakse metoodiliste kontrollide, andmete valideerimise ning aegridade järjepidevuse kontrollimisega. Valikust sõltumatuid vigu eraldi kvantitatiivselt ei hinnata.

Freimi kontseptsioon ei ole rakendatav, kuna tegu on erinevatel andmeallikatel põhineva arvepidamisega.

Metsaarvepidamises kasutatakse peamiselt keskkonnaagentuuri statistilise metsainventuuri (SMI) ning teiste administratiivsete andmeallikate andmeid. Metsamaa pindala, puiduvaru ja juurdekasvu hinnangute kaetus ning võimalikud kaetuse vead sõltuvad peamiselt kasutatavatest lähteandmetest. Statistikaamet ise kaetuse viga eraldi ei hinda. Peamise sisendallika, statistilise metsainventuuri metoodika, kaetuse ja kvaliteedi hindamise eest vastutab keskkonnaagentuur. Metsa arvepidamise koostamisel kontrollitakse andmete kooskõla ja järjepidevust ning olulisi kaetuse probleeme ei ole tuvastatud.

Metsa arvepidamise sektori tabelite (rahaliste kontode) puhul sõltub kaetus kasutatavate statistiliste ja administratiivsete andmeallikate kaetusest. Võimalikud kaetuse vead võivad tuleneda erinevate andmeallikate ulatuse, klassifikaatorite või metoodikate erinevustest. Nende mõju vähendatakse andmete kooskõlakontrollide, erinevate andmeallikate võrdlemise ning rahvamajanduse arvepidamisega ühildamise kaudu. Lähteandmete täpsustumisel tehakse vajaduse korral revisjone.

Metsa arvepidamisel mõõtmisviga eraldi ei hinnata. Sisendandmete (nt SMI) puhul on mõõtmisvead kirjeldatud nende tööde metoodikadokumentides.
SMI välitöödel tehtud mõõtmiste ja määrangutega võivad kaasneda mõõtmis- ja klassifitseerimisvead. Need võivad tuleneda näiteks puude ja puistute tunnuste mõõtmisest, puuliikide või muude metsaga seotud tunnuste määramisest ning mõõtmistulemuste tõlgendamisest. Mõõtmisvigade vähendamiseks rakendatakse SMI metoodika- ja kvaliteedikontrolli protseduure.

Ei ole rakendatav, sest töö põhineb administratiivsetel andmeallikatel ja teiste statistikatööde andmetel.

Ei mõõdeta

Statistikaametis mudeli oletuse vigu ei mõõdeta, aga tuleb arvestada võimalusega, et neid vigu võib esineda.

Andmed avaldatakse 21 kuud pärast referentsaasta lõppu (T + 21 kuud).

Andmed avaldatakse üks kord, vt „Ajakohasus“.

Andmed avaldatakse üks kord, vt „Ajakohasus“.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Euroopa Liidu liikmesriikide arvepidamise geograafiline võrreldavus tagatakse Euroopa metsaarvepidamise ühiste määratluste kohaldamisega. Siiski tuleb arvestada riigispetsiifiliste eripäradega metoodikas.

Andmed on suures osas võrreldavad. Siiski ei ole eri aastate puiduvara hinnanguid rahalistes ühikutes otseselt võrreldavaks võimalik pidada, kuna nende väärtuse arvutamisel rakendatakse erinevaid diskontomäärasid. Varade hindamist aastate lõikes mõjutavad muutuvad turuhinnad, aga ka muud tegurid. Seetõttu võib samamahuline puiduvaru ühe aasta aruandes võrreldes teise aasta aruandega kajastuda erineva rahalise väärtusena (vara arvestuste metoodikas on võimalik revisjon vastavalt Eurostati juhtnööridele).

Ühegi andmetabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimastes katkematutes aegridades võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Teiste statistikavaldkondade, sh rahvamajanduse arvepidamise vahel tekkivad erinevused tulenevad peamiselt mõistete, määratluste ja kaetuse erinevustest.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Metsa arvepidamine on võrreldav ja seostatav rahvamajanduse arvepidamisega. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide või sisendandmete erineva detailsuse tõttu tekkinud erinevused. Metoodikast tulenevaid erinevusi on võimalik selgitada.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid statistikatööde lõikes ei arvutata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.
Regulaarsed revisjonid toimuvad igal aastal vastavalt metsa arvepidamise loogikale. Andmeid revideeritakse ka vastavalt sisendandmete revisjonile (statistilise metsainventuuri revisjonid).

Puiduvaru keskkonnakontode andmeid revideeritakse regulaarselt vastavalt uuenevatele SMI andmetele ja metoodikaarendustele. Viimase revisjoni käigus uuendati 2022. ja 2023. aasta aegridu seoses puiduvaru mahtude hindamise üheks aluseks oleva „puude kõrguste kõvera arvutamise metoodika“ muutmisega ning „kasvukoha proovitükkide kasvava metsa tagavara imputeerimise metoodika“ uuendamisega.
Revisjoni tulemusena muudeti eelkõige puiduvaru taseme hinnanguid. Metsamaa puidu lõppvaru hinnang suurenes 2022. aastal 6,9 miljoni m³ võrra (+ 1,37%) ja 2023. aastal 8,7 miljoni m³ võrra (+ 1,74%). Samuti suurenesid algvaru hinnangud: 2022. aastal 6,7 miljoni m³ (+ 1,32%) ja 2023. aastal 6,9 miljoni m³ (+ 1,37%) võrra.
Puiduvarumise mahtu korrigeeriti allapoole: 2022. aastal 0,24 miljoni m³ võrra (– 1,98%) ja 2023. aastal 0,13 miljoni m³ võrra (– 1,12%). Netojuurdekasvu hinnangud jäid mõlemal aastal muutumatuks ning revisjon selle näitaja taset ei mõjutanud.
Rahalistes näitajates: puiduvaru lõppväärtus vähenes 2022. aastal 11,8 miljoni euro võrra (– 0,08%) ja 2023. aastal 17,0 miljoni euro võrra (– 0,11%). Puiduvarumise väärtust korrigeeriti samuti allapoole: 2022. aastal 12,1 miljoni euro võrra (– 2,15%) ja 2023. aastal 7,1 miljoni euro võrra (– 1,31%). Netojuurdekasvu väärtuse hinnangud jäid sisuliselt muutumatuks: 2022. aastal oli revisjon – 0,7 miljonit eurot (– 0,19%) ja 2023. aastal – 0,1 miljonit eurot (– 0,03%).

Kokkuvõttes mõjutas revisjon peamiselt puiduvaru füüsiliste mahtude hinnanguid. Võrreldes varasemate hinnangutega suurenes puiduvaru nii perioodi alguses kui lõpus ligikaudu 1,3–1,7%, samal ajal kui raiemahtu korrigeeriti mõõdukalt allapoole. Muudatused tulenesid SMI andmete ja metoodika täpsustumisest ning ei muutnud puiduvaru üldist arengusuunda, vaid täpsustasid varu taset, metsamaa kategooriate jaotust ning puiduressursi hinnangut keskkonna-kontodes.

Toodangut, vahetarbimist, lisandväärtust ja teisi metsasektori majandusnäitajaid revideeritakse vastavalt rahvamajanduse arvepidamise revideerimistele, sellest tulenevalt revideeritakse igal aastal eelnevate perioodide andmeid (2026. aastal revideeriti 2022–2023 andmeid).

Tegu on mitmel allikal põhineva tööga, kus osa andmeid saadakse administratiivsetest andmeallikatest ning osa teistest statistikatöödest.
Puidu- ja metsamaa pindalakonto
Statistiline metsainventuur (SMI); Eesti looduse infosüsteem (EELIS); kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCF ühised aruandetabelid (CRT); maakasutuse ja ruumiandmete GIS-andmestikud.

Puiduvaru konto metsamaal
Statistiline metsainventuur (SMI), sealhulgas kordusmõõtmiste andmed, juurdekasvu hinnangud, surnud puidu andmed ja raiestatistika, Eesti puidubilanss; ühine metsasektori küsimustik (JFSQ); eksperthinnangud.

Puiduvaru rahaline konto
Puiduvaru konto andmed; statistiline metsainventuur (SMI); riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puidu vahelao hinnad; keskkonnaagentuuri puidusortimentide statistika, raiete kulumudelid; rahandusministeeriumi diskontomäära andmed ja metsandussektori inflatsiooniprognoosid.

Metsamajanduse ja metsavarumise majanduskontod
Statistikatööd 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine“, struktuurne ettevõtlusstatistika 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad“ (EKOMAR), 40013 „Tööjõu-uuring“; äriregistri andmed (ettevõtete majandusaasta aruanded); RMK puidu hinnastatistika, puiduvaru kontol ja puiduvaru rahalisel kontol põhinevad metsaressursi andmed.

Aasta

Administratiivandmed saadi 2026. aastal FTP-serveri, andmevärava ja e-maili kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega.
Administratiivallikate andmeid kontrollivad vastavate andmete kogujad ja andmebaaside haldajad. Samuti toimub andmete kontroll pärast hõivamist metsa arvepidamisse ja vajaduse korral pöördutakse täpsustusteks andmete haldaja poole.
Teistest statistikatöödest tulevad sisendandmed kontrollitakse esmalt vastavate tööde juures. Metsa arvepidamises toimub lisakontroll, kus andmeid kontrollitakse erinevates arvestuslõigetes.
Lisaks andmekontrollile pärast andmete hõivamist toimub pidev analüüs ka arvestuste käigus. Eesmärk on tagada kvaliteet kõigis arvestusetappides. Juhul kui lõpptulemustes esineb ebakõlasid, vaadatakse üle arvestusetapid ja vajaduse korral küsitakse lisainfot algallikast. Metsa arvepidamise lõpptulemuste kinnitamiseks toimuvad valideerimised nii administratiivandmeallikate kui ka seotud statistikatööde spetsialistide osalusel.
Täiendav kvaliteedikontroll toimub Eurostati valideerimissüsteemis.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. Eri andmeallikatest pärit üksikandmed agregeeritakse koondnäitajateks vastavalt kasutatavale metoodikale (käsiraamat „European Forest Accounts Handbook“ (2024)).

Ei arvutata

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Metsa arvepidamine põhineb rahvusvahelistel arvestuspõhimõtetel. Rahvusvaheliselt kokku lepitud metoodika eesmärk on tagada näitajate võrreldavus ajas ja riigipiiride üleselt.