Taimekasvatus

Põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagikuse ja toodangu andmed on sisendiks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusel. Väetiste andmeid kasutatakse põllumajandus- ja keskkonnapoliitika otsuste tegemiseks, sh nitraadi- ja vee raamdirektiivi ning Läänemere tegevuskavaga HELCOM seotud aruandluseks. Töö andmeid kasutatakse ka Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel. Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) mõõdik. Taimekasvatuse näitajad on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 planeeritavate kontekstindikaatorite hulgas.

Mitmel allikal põhinev töö

Kasutatav põllumajandusmaa, põllumajanduskultuuride kasvupind ja koristuspind, saak ja saagikus (andmebaasi tabel PM0281). Pindade, saakide ja saagikuste kohta avaldatakse eraldi esialgsed hinnangud ja lõplikud andmed;
taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta (andmebaasi tabel PM061;
orgaanilise, mineraal-, lubiväetisega väetatud pind, mineraalväetistest saadud toitainete ning kasutatud lubiväetise kogus, loomasõnnikus sisalduvate toitainete kogus (andmebaasi tabelid PM064, PM065, PM069 ja PM0646);
külviks kasutatud seemne ja sertifitseeritud seemne kogus (andmebaasi tabel PM043);
järgneva aasta saagiks külvatud taliviljade pinna prognoos (andmebaasi tabel PM030);
mahepõllumajandusmaa kasutus, mahepõllukultuuride kasvupind, maheviljapuude ja -marjaaedade kasvupind, mahepõllukultuuride saak (andmebaasi tabel PM071).

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK) 2024

Põllumajandus

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajandusmaa hulka kuuluvaks alates 2007.aastast.

Kasvupind – põllukultuuri all olev pind

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Koristuspind – see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak

Külvatud seeme – aruandeaastal kulunud seemnekogus

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1091

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Orgaaniline väetis – väetamiseks mulda manustatav orgaaniline aine

Puukool – avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põldude lupjamine – maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil. Lupjamiseks kasutatakse lubjakivisõelmeid, dolokivisõelmeid, tolmpõlevkivituhka, tuhka ja muid meliorante, sh segusid.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.
Põllumaa jaguneb järgmiselt:
- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kartuli kasvupind;
- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;
- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;
- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;
- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;
- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;
- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;
- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;
- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;
- söödakultuuride seemnekasvatuspind;
- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) registreerimata maakasutusega üksus, kus on vähemalt kas:
- 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või
- 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või
- kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille maakasutus on kas registreeritud PRIAs või mis ületab põllumajandusliku majapidamise lävendi.
Kuni 2019. aastani oli põllumajandusliku majapidamise lävend
- vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või
- alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.
Alates 2020. aastast on põllumajandusliku majapidamise lävend vähemalt
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või
- 2 hektarit põllumaad või
- 0,5 hektarit kartulit või
- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või
- 100 ruutmeetrit katmikalasid või
- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.
Alates 2023. aastast lisandus lävendi tingimustesse 0,1 hektarit avamaaviinamarju.
Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Saagikus – kasvupinna iga hektari kohta aruandeaastal koristatud saak

Saak – koristatud pinnalt saadud saak, k.a oma tarbeks (katmikkultuuride vastava kultuuri kogusaak on kõikidest külviringidest saadud summaarne saak)

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga

Sertifitseeritud seeme – seeme, mille põlvnemine, liigi- ja sordiehtsus ning -puhtus ja kvaliteet ning taimetervisenõuetele vastavus on kontrollitud rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ning pakendid suletud ja märgistatud põllumajandus- ja toiduameti järelevalve all

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad)

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine;

põllumajanduslik väikeüksus;

mahepõllumajandustootja

Põllumajanduslikud majapidamised, kus on kasutatavat põllumajandusmaad;

põllumajanduslikud väikeüksused, kus on kasutatavat põllumajandusmaad

Kogu Eesti

1980–…

Ei ole rakendatav

Aasta

Alates 2025. aastast tehakse taimekasvatuse tööd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1538.

Alates 2026. aastast on väetiste andmete kogumise aluseks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2212.

Kuni 2024. aastani oli töö tegemise aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst).

Ei jagata