Uudis
Uudis
Mida näitab värske abielude ja lahutuste statistika?
Statistikaameti andmetest selgub, et mullu sõlmiti Eestis kokku 6361 abielu, mida on 2% võrra vähem kui 2023. aastal. 2024. aastal lahutati 2 893 abielu, mida on 9,2% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine 2024. aastal lahutatud abielu kestis 11 aastat. Milliseid põnevaid fakte abielude ja lahutuste statistikast veel selgub?
Uudis
eSTAT asendub uue iseteeninduskeskkonnaga
Alates 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee. Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas uude vormi ka kõik küsimustikud. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks.
Uudis
Üliõpilane, kandideeri noore statistiku preemiale!
Statistikaamet annab juba 15. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Sellega tunnustatakse üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid mais 0,1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1%. Eelmise aasta maiga võrreldes tõusis indeks aga 4,6%.
Uudis
Rahvaloendus. Noortel on rohkem terviseprobleeme kui 10 aastat tagasi
2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28%-l rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.
Uudis
Ehitusmaht vähenes kolmandas kvartalis
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 4%.
Uudis
Keskmise palga kasv aeglustus kolmandas kvartalis
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Uudis
Rahvaloendus. Kõige vähem on rahvastik muutunud Ida-Virumaal, kõige rohkem Läänemaal
2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.
Blogi
Rahvaloendus. 2% Eesti elanikest räägib kahte emakeelt
Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.
Uudis
Toiduainete tootjahinnad jätkasid oktoobris tõusu
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 23,5%.
Uudis
Rahvaloendus. Elukoha määramisel kasutatakse kokku 24 registri andmeid
Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).
Uudis
Rahvaloendus. Murdekeeli räägib rohkem inimesi kui eelmisel loendusel
Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.
Uudis
Rahvaloendus. 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt
Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.
Uudis
Kolmandas kvartalis töötute arv vähenes, mullusega võrreldes aga kasvas
Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7%, tööhõive määr 69,5% ja töötuse määr 5,6%.
Blogi
Eesti ettevõtted kasvatasid mullu e-müügi käivet 2 miljardi euro võrra
Enam kui viiendik Eesti ettevõtteist turustas oma kaupu või teenuseid 2021. aastal e-keskkonnas, veebilehe või EDI-kanalite (ingl electronic data interchange) kaudu.
Uudis
Milline on keskmine Eesti isa?
Pühapäeval, 13. novembril tähistatakse isadepäeva. Sel puhul vaatasime, milline on Eesti isade koondportree ehk mida näitavad statistikaameti andmed (01.01.2022 seisuga) Eestis elavate isade kohta.
Alates 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee või statistikaameti veebilehe päises oleva nupu "Sisene iseteenindusse" kaudu.