Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 26% ning import 45%. Teises kvartalis tervikuna kasvas eksport võrreldes mullusega 41% ja import 49%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase seitsme aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Kreekast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas esimeses kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2% ja import 51%. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi ja imporditi teenuseid 1,6 miljardi euro eest. Teenuste import suurenes eelkõige telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste kasvu tulemusena.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 54% ning import 51%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii eelmise aasta madal võrdlusbaas kui ka mineraalsete toodete, elektriseadmete ja transpordivahendite ekspordi ning impordi suurenemine.

Viimaste Valgevenega seotud uudiste valguses vaatas statistikaamet, millised on Eesti kaubandussuhted riigiga. Valgevenest imporditakse Eestisse rohkem kaupa kui sinna eksporditakse. Valgevene kaupade osatähtsus Eesti ekspordis on viimase 11 aasta jooksul olnud keskmiselt 0,5% ja impordis keskmiselt 1,1%. Selle aasta andmed kinnitavad, et eksport on sarnane eelnevate aastatega, import aga kasvas kütuste sisseveo suurenemise tõttu.

Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,3 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade eksport 13% ja import 14%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 19% ning import 20%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist elektriseadmete, mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning ka transpordivahendite vedu.

Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.

Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.

Möödunud sügisest alates leiab riikliku statistika mugavalt üles statistikaameti uuenenud andmebaasist andmed.stat.ee. Andmebaasi andmed.stat.ee viiakse üle suurem osa kogu statistika avaldamisest, mille tulemusena ei uuendata andmebaas.stat.ee-s enam kõiki andmetabeleid ja muutub ka rakendusliideste suunamine.

Alates 1. jaanuarist 2021 tuleb teenuste väliskaubanduse andmed esitada statistikaametile, kes teeb ka kaupade väliskaubandusstatistikat. Esimene küsimustiku esitamise tähtaeg on 18. aprill. Möödunud aasta lõpuni kogus teenuste väliskaubanduse andmeid Eesti Pank, kes tegi seda maksebilansi vaatest lähtuvalt.