Uudis
Uudis
Eestis elab 224 erinevast rahvusest inimesi
Statistikaameti andmetel elas 2026. aasta alguse seisuga Eestis 1 360 745 inimest. Neist 932 603 ehk 68,5% olid rahvuselt eestlased, 276 125 ehk 20,2% venelased ja 146 619 ehk 10,8% mõnest teisest rahvusest. Võrreldes 2021. aasta rahvaloendusega on Eestis esindatud rahvuste arv kasvanud 23 võrra. Enamikku uutest rahvustest esindab Eestis vaid üks või kaks inimest.
Uudis
Kaur Kajak alustas tööd statistikaameti peadirektorina
Täna, 3. augustil asus statistikaameti peadirektorina ametisse Kaur Kajak, kes seni töötas rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina. Peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: juulis tõusid hinnad 0,5%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes juuniga 0,5%. 2025. aasta juuliga võrreldes tõusis indeks 2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis juuli hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Uudis
SKP kiirhinnang: teises kvartalis kasvas majandus 2,1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,1%.
Blogi
Kui mahe on Eestimaa?
Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.
Uudis
Blogi
Vee ääres ettevaatlikumalt, härrased!
Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?
Blogi
Eestis süüakse rohkem liha kui toodetakse
Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.
Blogi
Leivavilja kasvupind on kolmekordistunud
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatatakse 2019. aastal Eestis teravilja 364 000 hektaril, mida on 4% rohkem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond.
Uudis
Väliskaubandus Eestis 2018. aastal
2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.
20. augustil on statistikaameti infotelefon suletud. Head pidupäeva!