Eestimaalased eelistavad suhtlemises sõpru sugulastele

Korra nädalas saab sõpradega kokku üle poole Eesti elanikest, sugulastega kohtub sama tihti vaid veidi üle kolmandiku. 2010. aasta lõpus avaldas Eurostat kogumiku „Social participation and social isolation“ , milles analüüsiti Euroopa Ühenduse 2006. aasta sotsiaaluuringu põhjal sotsiaalset sidusust. Muuhulgas küsiti uuringus kui tihti kohtutakse sugulaste ja sõpradega määratledes vähemalt kord nädalas tiheda suhtlemisena. Ootamatult selgus, et vaid 35% Eesti elanikest suhtleb sugulastega tihedalt, mis oli Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide hulgas madalaimaks näitajaks. Seda eriti võrreldes Küprose või Portugali üle 70%-se näitajaga. Isegi Soomes oli sugulastega tihedalt suhtlevate isikute määr pisut üle 60%. 18-s 23-st vaatluse all olnud riigist ületas sõpradega tihedalt suhtlevate isikute määr seda sugulastega tegevate määrast. Erinevus ei olnud üldiselt suur, välja arvatud Eesti ja ka Läti jaoks. Nendel kahe riigil oli erinevus rohkem kui pooleteistkordne. Nii ulatus sõpradega tihedalt suhtlejate määr Eestis 55%-ni. Siiski ei ole eestimaalased sugulasi päris ära unustanud, sest 1,4 korda rohkem kui iga nädal sugulastega näost-näkku suhtlejaid oli neid, kes tegid seda sageli telefonitsi või meilitsi. Seegi eripära oli üks Euroopa kõrgemaid. Põhjalikum ülevaade Eurostati kogumikus  „Social participation and social isolation“  (ilmus 30.11.2010). Kogumiku põhjal tegi lühiülevaate Aavo Heinlo, Statistikaameti peaanalüütik