Keskkonnamaksude arvepidamine 2018

Statistikatöö nimetus	Keskkonnamaksude arvepidamine
Statistikatöö kood	10104
Eesmärk	Keskkonnamaksude arvepidamise eesmärk on anda teavet selle kohta, kui suur on keskkonnamaksudest laekuv tulu riigile ning milliste majandustegevusalade esindajad on suurimad keskkonnamaksude maksjad. Arvepidamine võimaldab jälgida trende keskkonnamaksude laekumises keskkonnamaksu liigi ja majandustegevusala kaupa ning samuti analüüsida keskkonnamaksude mõju majandusele.
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Rahvusvahelised organisatsioonid	Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
Korduvus	2013, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Raigo Rückenberg
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	raigo.ryckenberg [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9310

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	27/08/2024
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	27/08/2024

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Keskkonnamaksud liigi ja maksja tegevusala järgi Eestis loetakse keskkonnamaksudeks kütuse-, elektri- ja pakendiaktsiis, vedelkütusevaru makse, saastekvootide müügitulu, saastetasud, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaks ja sõiduauto registreerimistasu. Keskkonnamaksud jaotatakse nelja kategooriasse: energia-, transpordi-, saaste- ja ressursimaksud. Maavarade kaevandamisõiguse tasu keskkonnamaksudesse ei kuulu, sest tegemist ei ole rahvamajanduse arvepidamise raamistiku järgi maksuga, vaid loodusvara rendiga.
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Toodete ja teenuste klassifikaator (TTK)
3.3. Sektorite kaetus	Kõik institutsionaalsed sektorid ja majandustegevusalad
3.4. Mõisted ja määratlused	Elektriaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse elektrienergia tarbimist. Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, vedelkütusevaru maks, saastekvootide müügitulu. Heitvee saastetasu – tasu, mida makstakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetud saasteainete eest. Jäätmete saastetasu – tasu, mida makstakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses (nt jäätmete ladestamisel prügilasse). Kalapüügiõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest Eesti veekogudest kala püüda ja veetaimi koguda. Eristatakse harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasu. Keskkonnamaksud – Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis käsitletud maksud, mille kehtestamise aluseks on tõestatud spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellega sarnane asendaja). Kütuseaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse kütused tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Pakendiaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakendid ja Euroopa Liidu riikidest soetatud ja imporditud pakendid. Raskeveokimaks – maks, millega maksustatakse liiklusregistris registreeritud veoautod ja autorongid, mille registri- või täismass on vähemalt 12 tonni. Ressursimaksud – vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Saastekvootide müügitulu – Euroopa Liidu ühtses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis (Emissions Trading System, EU ETS) müüdud saastekvootide eest teenitud müügitulu. Saastemaksud – õhusaastetasu, heitvee saastetasu, jäätmete saastetasu, pakendiaktsiis. Sõiduauto registreerimistasu – riigilõiv sõiduauto esmasel registreerimisel liiklusregistris. Transpordimaksud – raskeveokimaks ja sõiduauto registreerimistasu. Vedelkütusevaru makse – Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri vedelkütusevaru seaduse alusel kogutav makse vedelkütusevaru haldamise finantseerimiseks. Vee erikasutusõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras ja seadusega sätestatud mahus. Õhusaastetasu – tasu, mida makstakse paiksetest saasteallikatest välisõhku heidetud saasteainete eest.
3.5. Statistiline üksus	Majandusüksus
3.6. Statistiline üldkogum	Ettevõtted, kodumajapidamised, mitteresidendid, kes on maksnud keskkonnamakse FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2008–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Tuhat eurot

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Keskkonnamaksude arvepidamine“ tabelites: KK35: Keskkonnamaksud liigi ja maksja/tegevusala järgi KK36: Keskkonnamaksud maksja/tegevusala järgi KK37: Keskkonnamaksude laekumine
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Üks keskkonnamaksude näitaja on kajastatud Statistikaameti veebirakenduses Tõetamm (https://tamm.stat.ee/).
10.6. Metoodikadokumendid	Environmental taxes – A statistical guide, Eurostat (2013) http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5936129/KS-GQ-13-005-EN.PDF
10.7. Kvaliteedidokumendid	Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile vastavalt määruse nõuetele.

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine	Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.
11.2. Kvaliteedi hindamine	Ei rakendata

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

Tallinna Linnakantselei

Säästva Eesti Instituut

kohaliku omavalitsuse asutused

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Keskkonnamaksude arvepidamine vastab rahvamajanduse arvepidamise reeglitele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse teiste andmeallikatega võrreldes.

Üldise täpsuse tagab metoodilistest soovitustest kinnipidamine ja parima praktika rakendamine.

13.2. Valikuviga

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Esimene andmeedastus 2013. aastal perioodi 2008–2011 kohta. Edaspidi avaldatakse andmed 630 päeva pärast aruandlusaasta lõppu.
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on geograafiliselt võrreldavad tänu rahvusvahelisele metoodikale.
15.2. Ajaline võrreldavus	Keskkonnamaksude jaotus tegevusaladesse 2007. aastal pole võrreldav hilisemate keskkonnamaksude arvepidamise andmetega.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Keskkonnamaksude arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamisega.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. Regulaarsed revisjonid toimuvad iga aasta 4-aastase aruandeperioodi kohta vastavalt rahvamajanduse arvepidamise metoodikale.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Keskkonnaministeeriumilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (keskkonnatasude osa) ja andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusala kaupa. Maksu- ja Tolliametilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (kõik keskkonnamaksud) ning andmed, mida kasutatakse tootmismaksude ja tootemaksude jaotamisel tegevusala kaupa. Põllumajandusministeeriumilt saadakse kutselise kalapüügiõiguse tasu andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusala kaupa. Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa. Transpordiametilt saadakse autode esmase registreerimistasu andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusala kaupa. Valitsemissektori saldoandmike andmebaasist (SAAB) saadakse valitsemissektori keskkonnamaksude andmed. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21403 „Turismi satelliitkonto“ ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile. Keskkonnamaksude jaotusel tegevusaladesse tuleb arvestada maksude liigitust rahvamajanduse arvepidamises – tootmismaksud (D.29) ja tootemaksud (D.21). Kui tootmismaksud (nt saastetasud, vee erikasutustasu) jaotatakse tegevusaladesse otseste maksude maksja tegevusala järgi, siis tootemaksude puhul on jaotusskeem keerulisem. Tootemaksud on peamiselt aktsiisid (nt kütuse- ja elektriaktsiis) ning aktsiisid jaotatakse tegevusaladesse maksustatud toote tarbimise järgi. Kütuseaktsiis jagatakse tegevusaladesse kütuse tarbimise järgi, elektriaktsiis elektri tarbimise järgi. Pakkumise ja kasutamise tabelite valmimisel revideeritakse ka keskkonnamaksude arvepidamise andmeid.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad