Infotehnoloogia ettevõttes 2014

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Tiina Pärson

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

tiina.parson [at] stat.ee

53840141

30/08/2025

30/08/2025

Arvuteid kasutavad ettevõtted, internetiühendus ja mobiilse interneti kasutamine ettevõtetes, IT-spetsialistide olemasolu ettevõttes, haldustarkvara kasutavad ettevõtted, IKT turvalisus, e-arveid saatnud/saanud ettevõtted, e-kaubandust kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Vähemalt 10 hõivatuga ettevõtted Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi

Arvutid – personaalarvutid, kaasaskantavad arvutid (süle- ja tahvelarvutid), pihuarvutid ja nutitelefonid. Arvutite kasutamise all ei peeta silmas arvutite omamist. Arvuti võib kuuluda ettevõttele, olla liisitud või kuuluda mõnele teisele ettevõttele.

CRM (Customer Relationship Management) – integreeritud infosüsteem müügieelse ja -järgse tegevuse planeerimiseks ja juhtimiseks, kliendiga seotud info kogumiseks, integreerimiseks, töötlemiseks ja analüüsiks.

3D-printimine – 3D-printeri ehk kolmemõõtmeline printeri abil CAD-failist (kavandist) kolmemõõtmelise eseme tegemine. Põhiline valmistamismeetod seisneb detailide kasvatamises kihtide kaupa, lisades uut materjali eelnevalt paigaldatud kihile. Printimisel saadud detaili saab kasutada näiteks toote disaini arendamiseks, valuvormide valmistamiseks, mudelite koostamise prototüübina.

Digitaalallkiri – elektroonsele dokumendile lisatav andmekogum, mis näitab allkirjastaja seost dokumendiga. Eestis on digitaalallkiri juriidiliselt võrdsustatud omakäelise allkirjaga.

DSL (Digital Subscriber Line: ADSL, SDSL jne) – asümmeetriline, sümmeetriline jne digitaalne abonentliin; tehnoloogiate perekond, mis võimaldab pakkuda suurt ülekandekiirust nõudvaid teenuseid telefoniliinide kaudu.

E-arve (elektronarve) – makseinfot sisaldav elektrondokument (e-dokument). E-arveid on kaht tüüpi: 1) automaattöötlust võimaldavad standardstruktuuriga e-arved, mida vahetavad partnerid otse infosüsteemist infosüsteemi või e-arvete vahendajate kaudu (OMNIVA Arvekeskus, Opus Capita, Edisoft, Telema, E-arveldaja); 2) elektroonselt saadetud arved, mis ei võimalda automaattöötlust (nt e-kiri, PDF-fail).

Ekstranet – intranet või selle osa, millele on võimaldatud juurdepääs üle Interneti.

ERP (Enterprise Resource Planning) – oluliste ärikomponentide nagu tooteplaneerimise, varustamise, laoseisu, turustamise, kliendihalduse, tellimuste täitmise jälgimise jne integreeritud haldamise süsteem.

IKT-spetsialistid – IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia)-juhid, kujundajad ja multimeediadisainerid, IKT tippspetsialistid, tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, elektroonikainsenerid, IKT-protsesside, -teenuste ja -kasutajatoe tehnikud, telekommunikatsiooni- ja ringhäälingutehnikud, infotehnoloogia erakoolitajad, telekommunikatsiooniinsenerid, IKT-seadmete paigaldajad ja hooldajad, IKT-lahenduste müügi tippspetsialistid. Alus Ametite klassifikaator 2008ap (ISCO 08).

IKT turvalisus – IKT-süsteemidele andmete ja süsteemi terviklikkuse, autentsuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse kaitseks rakendatavad meetmed, juhtimine ja toimingud.

ISDN (Integrated Services Digital Network) – integreeritud teenuste digitaalvõrk; rahvusvaheline sidestandard mitme andmevoo (heli, pilt jm) samaaegseks edastamiseks telefoniliinide kaudu.

Kiireim lepinguline allalaadimiskiirus – mida internetiühenduse pakkuja lepingus lubab. Kui ettevõte kasutab erinevaid internetiühendusi (nt ADSL ja mobiilne sama liiki ühendus eri asukohas) siis arvestada kiireimat neist. Üldjuhul on lepinguline allalaadimiskiirus märgitud teenuse tarnija esitatud arvel.

Kohtvõrk (LAN) – piiratud alal (nt hoone või hoonete grupi piires) paiknev arvutivõrk

Krüpteerimine – andmete teisendamine kujule, mida on võimalik kasutada vaid vastava võtme olemasolul.

Pilveteenus – interneti kaudu (sh VPN-ühendus) osutatavad tarkvara või e-posti kasutamise, andmete majutamise, virtuaalserveri ressursi kasutamise jne teenused. Näiteks Office 365, Picasa, Gmail jt Google’i teenused. Tellitud pilveteenust saab kasutada erinevatest internetti ühendatud arvutitest. Enamiku teenuste kasutajaliides on veebilehitseja, mõnel juhul installitakse spetsiaalne kasutajaliides.

Pilveteenuste tunnused:

- neid pakutakse teenuseosutajate serveritest;

- teenuse mahtu saab kergesti muuta (nt kasutajate arvu või salvestusmahtu);

- tarbija teenindab ennast ise, teenuseosutaja personal ei sekku teenuse igapäevasesse kasutamisse;

- need on tasulised, nt ettemaksuna, kasutajate arvu või teenuse mahu järgi.

Privaatsusdeklaratsioon – kirjeldab, kuidas kasutab veebisaiti haldav organisatsioon veebisaidi kasutamise käigus inimeste kohta kogutavaid eraelulisi andmeid (nimi, kontaktandmed, ostueelistused jne).

Püsiühendus – pidev Interneti-ühendus (ADSL, kaabelmodem jne). Vastupidiselt sissehelistamisteenusele on lairiba- ehk püsiühenduse korral ka infoedastuskiirus suurem.

RFID (Radio Frequency IDentification) ehk raadiosagedustuvastuse tehnoloogia – automaatse tuvastamise meetod, mis võimaldab infot distantsilt salvestada ja lugeda. Tootele või objektile lisatud RFID märk (tag) edastab infot raadiolainete abil.

Suurandmed (big data) – tekivad digitehnoloogia rakendamisel ja edastatakse automaatselt masinast masinasse. Näiteks andmed tootmisprotsessi sensoritelt, sotsiaalmeedia tegevuse andmed, tehingulogid jne. Suurandmetele on tavaliselt iseloomulik 1) ülisuur andmemaht, 2) andmeformaatide mitmekesisus, struktureeritud ja struktureerimata andmed eri allikatest (tekstina, videona, häälsalvestusena, dokumendid, sensoriandmed, tegevuslogid, koordinaadid jne), 3) andmete tekkimise, kättesaadavaks muutumise ja teisenemise suur kiirus.

Suurandmete analüüsiks kasutatakse enamasti spetsiaalseid töötlusprogramme ja töökeskkondi, nt Hadoop, YARN, MapReduce, Spark, Hive, Pig, samuti NoSQL-andmebaase ning asjaomaste oskustega töötajat. Analüüs on nii ettevõtte enda allikatest kui ka mujalt saadavate andmete töötlemine.

Tulemüür – tarkvara või võrguseade, mis kontrollib sisevõrgu ja Interneti vahelist pääsupoliitikat vastavalt seadistatud piirangutele.

Turvaserver – Internetti ja kohtvõrku teineteisest eraldav spetsialiseeritud arvuti, nn. lüüsarvuti, mis ei sisalda tundlikke andmeid ja kaitseb kohtvõrku volitamata sissetungijate eest väljastpoolt.

Tööga hõivatud isikud – ettevõttes töötavad:

- omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;

- täis- või osaajatöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);

- hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tööstusrobot – tööstusautomaatikas kasutatav automaatjuhitav ümberprogrammeeritav manipulaatorit ehk mehhaanilist kätt sisaldav masin, mis võib olla kohtkindel või mobiilne. Seega automaatjuhtimisega tööpink ei ole tööstusrobot. Samuti ei kuulu siia tarkvararobotid.

Veebileht – veebis (www) asuv dokument. Veebilehtede loomiseks kasutatakse HTML-märgistuskeelt, mis määrab kindlaks veebilehe sisu (pildid, tekst, hüpertekstlingid, video- ja audiofailid), esitusviisi ja väljanägemise.

Veebisait – kodulehega (home page) algav veebifailide (HTML-failide) mingi teema kogumik. Igal veebisaidil on oma veebiaadress (web address), mis võib kuuluda eraisikule, firmale või organisatsioonile. Veebisaite hoitakse veebiserverites, mida haldavad firmad ise või ISPd. Suured veebisaidid võivad asuda ka osadena mitmes eraldi serveris. Veebisait on veebilehtede kogum.

Ettevõte

Vähemalt 10 hõivatuga ettevõtted

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend vähemalt 10 hõivatuga tegutsevatest ettevõtetest. 50 ja enama hõivatuga ettevõtted on valimis kõikselt, 10–49 hõivatuga ettevõtete hulgas tehakse lihtne juhuslik valik.

Kogu Eesti

2003–…

Ei ole rakendatav

Protsent

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2009, 16. september 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 808/2004, 21. aprill 2004, infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2009, 16. september 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Pressiteade „Infotehnoloogia ettevõtetes ja leibkondades” kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudiskiri.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Infotehnoloogia ja side / Infotehnoloogia ettevõttes“ tabelites:

IT001 Internetiühendusega ja veebilehti omavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

IT0081 E-kaubandust kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

IT030 Interneti vahendusel pilveteenust ostnud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

IT033 Ettevõtted arvete saatmise, tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

IT138 IKT-spetsialistide olemasolu ettevõtte tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

IT141 Suurandmeid analüüsinud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

IT145 3D-printimist kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

IT146 Roboteid kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

IT148 Asjade internetti kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei kasutata

Kvaliteediraport saadetakse Eurostatile iga uuringu perioodi kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud olulisemate näitajate korral.

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 260 päeva pärast aruandeperioodi lõppu (T + 260).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat, mõisteid ja definitsioone.

Andmed on põhiküsimuste osas ajaliselt võrreldavad. Lisaküsimused on uuringute lõikes erinevad.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 411

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Infotehnoloogia ettevõttes 1,12

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 6600. Objektide arv valimis on 3400.

Vähemalt 50 hõivatuga ettevõtteid vaadeldakse kõikselt, 10–49 hõivatuga ettevõtetest tehakse stratifitseeritud juhuslik valik tegevusala järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse ettevõtete majandusaasta aruannete andmed.

Maksu- ja Tolliametilt saadakse järgmiste maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ andmeid.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Infotehnoloogia ettevõttes“.

Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu. Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad