Otsingu tulemused

Statistikaamet tutvustas täna, 14. novembril, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Statistikaameti, tarkvarafirma Skriining ning Ida-Viru Keskhaigla koostöö tulemusel jõudsid tänavu kevadel Statistikaametisse esimesed otse ettevõtte infosüsteemist edastatud palgaandmed.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 15% ja import 11%.

Eelmise aasta küsimustikele saime andmeesitajatelt tagasisidet 6520 korda. Vastajatelt saadud väärtuslik info aitab meil tulevikus teilegi vajalikke andmeid koguda järjest mugavamate ja lihtsamate meetoditega.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmetel vähenes eelmisel nädalal töösuhete koguarv ligi nelja tuhande võrra. Viiendiku kõigist lõppenud töösuhetest moodustasid koondamised.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,8%, teatab statistikaamet.

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste

Leedu elanikkond on viimase kümnendi jooksul kahanenud ligi 430 000 inimese võrra, selgub täna avaldatud Leedu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetest tulemustest. Loenduse esialgsetel andmetel elas tänavu 1. märtsi seisuga Leedus püsivalt 3,0538 miljonit inimest (1,407 miljonit meest ja 1,645 miljonit naist), teatab Leedu Statistikaamet . Eelmine, 2001. aastal toimunud rahvaloendus andis riigi rahvaarvuks 3,483 miljonit, 1989. aasta rahvaloendus aga 3,674 miljonit inimest. 3,234 miljonist rahvastikuregistri andmetel Leedus püsivalt elavast inimesest õnnestus tänavu märtsist