Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul on eluaseme hinnaindeks pärast 2021. ja 2022. aasta väga kiiret tõusu ka viimasel kolmel aastal jätkanud tõusmist, aga veidi tagasihoidlikumas tempos, jäädes vahemikku 5,2%–6,1%. „Möödunud aastal tõusid majade hinnad nelja kvartali keskmisena 5,9% ja korterite hinnad 5%. Tallinna korterid kallinesid aastaga 5%, Tallinnaga külgnevate piirkondade korterid koos Tartu ja Pärnuga 4,1% ning ülejäänud Eestis 6,9%,“ täiendas Umbleja. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal võrreldes aasta varasemaga suurem nii olemasolevate kui ka uute eluasemete

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

Statistikaameti korraldatud isiku-uuringute küsimustele on nüüdsest võimalik vastata ka videointervjuu käigus.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski ütles, et viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9%. „Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2%. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3%, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1% ning liha ja lihatoodete 2% kallinemine. Alkoholi 5,3% hinnatõusu taga

Veidi üle kuu aja tagasi tervitas statistikaamet nimepäeva puhul kõiki Augusteid. Nimede rakendust uurides selgus, et August on levinuim üle 85-aastaste seas ning populaarne ka kuni 4-aastaste seas. See tähendab ainult üht – August on nimena tagasi. Seda, millised nimed lisaks Augustile veel populaarsust koguvad, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et töötleva tööstuse tootmise kasvu taga oli paljuski puidutööstuse mahtude suurenemine. „Jaanuaris toodeti valdkonnas 8,3% rohkem kui mullu samal ajal, viimati kasvasid puidutööstuse mahud 2022. aasta mais,“ selgitas Bunder. Jaanuaris suurenes tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (8,3%), metalltoodete (5,9%) ja elektriseadmete (3,7%) tootmine. Toiduainete ja keemiatoodete toomine jäi samale tasemele. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on