Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus

Kuupäev 01.10.2015
Artikkel
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui juulis kasvas jaemüük aastases võrdluses 9%, siis augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus.

Detsembris jaemüügi kasv kiirenes

Kuupäev 29.01.2016
Artikkel
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui novembris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis detsembris jaemüügi kasv kiirenes.

Juhtimislauad annavad piirkonnast ülevaatliku pildi

Kuupäev 05.04.2022
Artikkel
Vajad head ja kiiret ülevaadet linnas või vallas toimuvast? Näiteks soovid infot, milline on piirkonnas rahvastiku soovanuskoosseis, kui suur on keskmine brutotulu, kuidas läheb tegutsevatel majandusüksustel? Tahad võrrelda oma kodukanti teistega? Hea pildi piirkondlikust statistikast annavad kohaliku omavalitsuse juhtimislauad.

Ettevõtete tööjõukulu

Sisuleht
Joonisel on esitatud tööjõukulude komponendid tegevusala järgi. Komponentide selgitused on metoodika kirjelduses. Tegevusala Joonistel esitatakse kogu tööjõukulu ja tööjõukulu töötaja kohta ettevõtte põhitegevusala järgi. Joonis võimaldab kõige detailsemalt hinnata alanud kriisi mõju, vaadates kuude ja tegevusalade kaupa ettevõtete tööjõukulu muutust 2020. aastal kolme eelneva aastaga võrreldes. Mõju hindamisel tuleb silmas pidada, märtsi deklaratsioonidel kajastus enamasti märtsi alguses välja makstud veebruari töötasu, mida eriolukorra kehtestamine veel oluliselt ei mõjutanud. Tööjõukulu

III kvartalis kasvas majandus 1,1%

Kuupäev 11.11.2016
Artikkel
Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,1%, teatab Statistikaamet.

Eesti leibkonna elujärg viimase 20 aasta jooksul

Kuupäev 18.11.2011
Artikkel
1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid