Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvastik

Valdkond
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad

Kas tööea mõiste on ajale jalgu jäänud?

Artikkel
Erinevas vanuses inimeste aktiivsus tööturul on Eesti taasiseseisvumise perioodil oluliselt muutunud. Sellega seoses on pidamata arutelu tööea mõiste üle, mis mõjutab oluliselt hinnanguid tööturu olukorrale tulevikus.

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht
Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2020 Statistikaamet lansseerib interaktiivsete rakendustena ametipalgarakenduse ja juhtimislauad, kuhu on koondatud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ja arengukavade näitajad. 2019 Valmivad statistikaameti esimesed andmeid visualiseerivad interaktiivsed rakendused – väliskaubanduse rakendus ja Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm. 2017 Statistikaamet juhib Euroopa Liidu eesistumise raames Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühma. 2016 Alguse saab maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti panga ühine projekt „Aruandlus 3.0“, mille

Õpilasteta kool

Artikkel
Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav

Igas esimeses klassis alustab kooliteed vähemalt üks 6-aastane laps

Artikkel
Eestis sündinud laste arvu vaadates on selge, et nii sel sügisel kui ka lähiaastatel alustab kooliteed vähem kui 15 000 last. Enne koolikohustusliku ea saabumist läheb kooli iga 15. laps ja enamasti võtavad noorelt õpilase tee ette just tüdrukud.

Mihkel Servinski: laste sünd näitab piirkonna elujõulisust

Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?

Narva rahva kasv ja kahanemine

Artikkel
Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.

Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi

Artikkel
2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.