Otsingu tulemused

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Alates märtsikuust avaldab statistikamet kõik väliskaubanduse andmed uuelt aadressilt. Väliskaubandusstatistika avaldamine lehel andmebaas.stat.ee lõpeb.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta veebruariga enim hinnatõus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas metalltoodete, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,3%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,9%,“ täiendas Šokman. Võrreldes jaanuariga mõjutas veebruaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja

Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,3 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade eksport 13% ja import 14%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta aprilliga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 3,0%,“ täiendas Šokman. Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja kütteõlide tootmises. Veel mõjutas

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes 2021. aasta sama kuuga 31% ning import 33%. Kaubavahetus kasvas enamike meie peamiste kaubanduspartneritega.

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Statistikaameti andmete kohaselt jäi 2019. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga samale tasemele ja import vähenes 1%. Esimese poolaasta kaubavahetuse suur kasv tasandas teise poolaasta kahanemise.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman selgitas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2024. aasta jaanuariga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning mäetööstuses. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, paberi ja pabertoodete ning metalltoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 0,8%,“ lisas Šokman. Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas jaanuaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta märtsis mullusega võrreldes kaupade eksport 15% ja import 12%. Esimeses kvartalis tervikuna vähenesid kaupade eksport ja import mõlemad 8%.