Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.

2014. aastal valminud statistikaameti kaardirakendus suletakse 30. juunil 2023.

Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millisest riigist jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Uuenenud välimusega väliskaubanduse rakendus valiskaubandus.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Avaliku sektori peamine ülesanne on kindlustada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu. Siiski on avalik sektor üsna aktiivne ka majanduses, seega on oluline põgusalt analüüsida tegevust sellel suunal.

Statistikaamet alustas koostöös tarkvaraettevõttega Helmes kaasaegse andmete kogumise infosüsteemi loomist. Tööde esimeses etapis arendatakse rakendust, mida inimesed saavad kasutada veebis küsitlustele vastamiseks.

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

Viimastel aastakümnetel toimunud digirevolutsioon ei ole puutumata jätnud ka statistika valdkonna töökorraldust. Andmete kiiremaks kogumiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks otsib statistikaamet partnerit, kelle ülesandeks on luua kaasaegne andmete kogumise infosüsteem.