Otsingu tulemused

Mullu novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 861 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 901 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Eksport euroala riikidesse moodustas 29% Eesti koguekspordist ja import euroala riikidest 38% koguimpordist.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta novembris 1% ja import 3% võrreldes 2013. aasta novembriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi kahanemist mõjutas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine Venemaale.

2013. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 6% ja import 8%, teatab Statistikaamet. Kui veebruaris ja märtsis Eesti väliskaubandus kahanes aastatagusega võrreldes, siis aprillis kaubavahetus kasvas. Kaubavahetuse suurenemist mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 23,5%.

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Statistikaameti esialgsete andmete alusel suurenes 2019. aastal piimatoodang 3% ja lihatoodang 5%, munatoodang oli väiksem kui kunagi varem. Võrreldes 2018. aastaga, on piimalehmade, lammaste ja lindude arv vähenenud ning sigade arv suurenenud.

2011. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12 miljardi euro eest ja imporditi Eestisse 12,6 miljardi euro väärtuses, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse aastane juurdekasv oli rekordiline — eksport kasvas varasema aastaga võrreldes 38% ja import 37%.

Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta mais võrreldes aprilliga 3,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 33,7%.