Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 19% ning import 20%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist elektriseadmete, mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning ka transpordivahendite vedu.

OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67%, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas. Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93% ja USA-s 89%.

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.

Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5%.

Esialgsetel andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aastal reaalarvestuses ehk hinnamuutuse mõju arvestamata eelmise aastaga võrreldes 3,6%, teatab Statistikaamet. IV kvartalis vähenes SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,7%.

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 12% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja elektriseadmete kaubavahetuse kahanemine.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman sõnas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta novembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, masinate ja seadmete remondi ning toiduainete tootmise hinnatõus, mille tulemusena tõusid töötleva tööstuse hinnad novembris kokku 1,1%. Töötlevas tööstuses tõusid hinnad juba mitmendat kuud järjest – novembris 1,1%, oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%,“ selgitas Šokman. Võrreldes selle aasta

Statistikaameti andmetel toodeti 2018. aastal elektrit 12 teravatt-tundi, mis on 6% vähem kui aasta varem. Samal ajal suurenes elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest 8%.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 7,6%, teatab Statistikaamet. IV kvartalis SKP kasv aeglustus ning oli täpsustatud andmetel 4,5%.