Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%.

Mais mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta maiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide tootmise ja elektrienergiaga varustamise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas toiduainete tootmises 4,4%. „Pikema perioodi vaates ehk võrdluses 2023. aasta maiga kasvasid töötlevas tööstuses hinnad 0,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 1,5% ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises 1,4%,“ selgitas statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman. Võrreldes

2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,9 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse käive suurenes teist aastat järjest, eksport kasvas 2016. aastaga võrreldes 8% ehk ligi 1 miljard eurot ja import suurenes 9% ehk 1,2 miljardit eurot.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2020. aastal 159,3 miljonit muna, mida on 3% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune pea 313,6 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.

Detsembris imporditakse Eestisse ligi 40% mandariinide aastasest kogusest, ehk ligi kolm kilogrammi elaniku kohta. Suureneb jõulukaupade, jõulupuude ja küünalde väljavedu Eestist. Kaupade jaemüük kasvab detsembris ligi viiendiku ning majutusasutustes peatub üks Vene turist kolme Soome turisti kohta.

Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.

Geograafiliselt ja ajalooliselt on riikide peamised väliskaubanduspartnerid olnud ikka naaberriigid ja siin pole erand ka Eesti. Selle aasta esimeses kvartalis eksportisime oma teenuseid Euroopasse 83% ja importisime sealsetest riikidest lausa 87%. Oodatult on meie peamiseks partnerriigiks Soome.

Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,1%, teatab Statistikaamet. SKP langes kuuendat kvartalit järjest.