Otsingu tulemused

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

Võrdse kohtlemise juhtimislaua abil saab võrrelda mehi ja naisi, eri vanuses ja rahvusest inimeste olukorda ühiskonnas, samuti ka puude või erivajadusega inimeste eluolu. Juhtimislaua fookuses on tööturu, hariduse, tervise ja heaoluga seotud näitajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuhi Marre Karu sõnul aitavad paljud statistikaameti andmebaasis peidus olevad andmed vaadelda Eesti elu võrdse kohtlemise vaatenurgast. „Kui kättesaadav on arstiabi Eestis puuetega inimestele? Milline on töötuse määr erinevas vanuses inimestel? Kuivõrd haritud on Eesti naised ja mehed? Millised on

Veebruaris jätkub rahvaloendus, kuid väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis. Eelmisest rahvaloendusest tuttavaid kodukülastusi soovib statistikaamet hoida minimaalsena, et aidata kaasa viiruste leviku takistamisele.

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva kommenteeris, et 2024. aasta keskmine töötute arv oli 57 100, mida on 9400 inimese võrra enam kui 2023. aastal. „Aastases võrdluses suurenes töötus kõigis vanuserühmades nii meeste kui ka naiste hulgas. 2024. aasta töötuse määr 7,6% oli 1,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem,“ selgitas analüütik ja lisas, et naiste ja meeste töötuse määr oli üsna sarnane, vastavalt 7,5% ja 7,6%. Vassiljeva selgitas, et töötuse näitajates toimus hüpe ülespoole kohe 2024. aasta esimeses kvartalis. „Ülejäänud aasta vältel näeme vaikset langust ning

Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Aasta jooksul kaasatakse uuringusse kokku 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulutuste päevikut, mida saab täita nii veebis kui ka paberil. Leibkonna eelarve uuring viiakse läbi kord viie aasta jooksul kõikides Euroopa Liidu riikides ning selle tulemused võimaldavad võrrelda eestlaste tarbimisharjumusi ka teiste liikmesriikidega. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul on leibkonna eelarve uuring üks suurimaid ja sisukamaid uuringuid, mida Eestis läbi viiakse. „Kutsun üles kõiki

Rahvaloenduse tulemused näitavad, et Eestis räägitakse 243 eri emakeelt. Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% rahvastikust. Seega kokku kõneleb eesti keelt 84% elanikkonnast.