Otsingu tulemused

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle. Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle. Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.

Spordi suurvõistlused toovad telerite ette arvukalt kaasaelajaid, ent palju on nende seas inimesi, kes ka ise sporti teevad? Selgub, et Eestis teeb tervisesporti ligi kolmanik elanikkonnast.

Oleme juba harjunud olukorraga, et soomlased ostavad Eestist kaasa suure hulga alkohoolseid jooke. Tänavu on aga kasvav trend, et eestimaalased suunduvad odavama alkoholi hankimise nimel Lätti ning piiriäärsed kauplused on saanud väga populaarseks. Samal ajal kui Eesti tarbijatele tundub piiri taga asuv odavam alkohol atraktiivne, on olukord riigi jaoks tervikuna negatiivse varjundiga.

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et puudega inimestel on päevas ligi poolteist tundi rohkem vaba aega kui kogurahvastikul keskmiselt. Suurem osa sellest möödub kodus televiisori ees.

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud