Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 518 vaba ametikohta, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 8500 inimest.

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2020. aastal 15,6% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 1,5 protsendipunkti.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Alates II kvartalist hakkas SKP võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga järk-järgult kasvama ning IV kvartalis oli SKP kasv täpsustatud andmetel 6,7%.

Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmete kohaselt on viimastel nädalatel töösuhete arvu langus peatunud. Aasta alguse ja ka eriolukorra eelse ajaga võrreldes on aga töösuhteid endiselt vähem.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2013. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,2 miljardi euro eest, mis oli 0,7% rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenesid ehitusmahud 2%.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2012. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 19% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud kasvasid teist aastat järjest.

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.