Otsingu tulemused

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii eksport- kui ka importkäive oli rekordiline, samal ajal suurenes aga kaubavahetuse puudujääk.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab Statistikaamet.

Just viimased kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Aga miks ikkagi siis usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Seda rahvaloenduse tiim koos ekspertidega arvamusfestivalil ka arutles.

Statistikaameti esialgsete saagiandmete ja maaeluministeeriumi hinnangu kohaselt kujuneb selle aasta teraviljasaak 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest.

Augustis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37% ja import 34% eelmise aasta augustiga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport Rootsi suurenes 67%, import Rootsist aga kahekordistus.

Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. KT kaupade osatähtsus Eesti kaubavahetuses on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

2013. aastal vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2012. aastaga võrreldes 2% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kahanes mullu pärast kolmeaastast kasvuperioodi.

Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 30,3%.

2013. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 2% vähem ja imporditi Eestisse 3% vähem kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kahanemist mõjutas mineraalsete kütuste kaubavahetuse oluline vähenemine.