Otsingu tulemused

Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.

Nii kaupade eksport kui ka import kasvas 2017. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 11%, teatab Statistikaamet. Eesti olulisim kaubanduspartner on käesoleval aastal olnud Soome. Oktoobris kasvas eksport Soome 18% ja import Soomest 15%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juulis võrreldes juuniga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 28,8%.

Juulis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 32% ja import 23% eelmise aasta juuliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Masinate ja seadmete eksport suurenes 61% ja import 69%.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel suurenes 2019. aastal piimatoodang 3% ja lihatoodang 5%, munatoodang oli väiksem kui kunagi varem. Võrreldes 2018. aastaga, on piimalehmade, lammaste ja lindude arv vähenenud ning sigade arv suurenenud.

Piimatoodang moodustab veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest. Viimaste kvartalite andmed näitavad pidevat toodangu ja produktiivsuse suurenemist, kus keskmine toodang lehma kohta purustab rekordeid. Hoolimata positiivsetest arengutest piima tootmises on põllumeestele väljakutseks piima kokkuostu madal hind.

Eestist eksporditi 2011. aasta aprillis kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii kaupade eksport kui ka import ületas senist kõrgeimat ehk selle aasta märtsi käivet. Kaubavahetuse kasvu mõjutasid oluliselt masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted.

Tänavu juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 26% ning imporditi 36% vähem kui eelmisel aastal samal ajal, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus vähenes enamikes kaubajaotistes, kuid kõige suurem oli langus masinate ja seadmete välja- ja sisseveos.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2%, jooksevhindades moodustas SKP 7,3 miljardit eurot. Kokku langes majandus eelmisel aastal 2,9%.